Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves nimetas 27. jaanuaril kohtunikuametisse Astrid Asi. Riigikohtu üldkogu määrab 7. veebruaril toimuval istungil, millises kohtus Asi alates 1. märtsist ametisse asub.

President Toomas Hendrik Ilves, ametisse nimetatud kohtunik Astrid Asi ja Riigikohtu esimees Märt Rask (Foto: Rasmus Jurkatam)

Astrid Asi on  lõpetanud  Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia õigusteaduse erialal ning  töötab  Justiitsministeeriumis  karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana.

Eveli Kuklane

Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks vedelkütuse seaduse sätte, millest lähtuvalt ei saanud vähem kui kolm aastat tegutsenud kütusemüüjate puhul vähendada seadusemuudatusega kütusemüüjatelt nõutud 100 000 euro suurust käibemaksu tagatist. Samuti tunnistas Riigikohus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks lühikese üleminekuaja seaduse muudatuste jõustumisel.

1. aprillil 2011. a jõustunud  vedelkütuse seaduse muudatuste kohaselt pidid sel ajal tegutsenud vedelkütuse müüjad esitama  müügi jätkamiseks hiljemalt 31. mail Maksu- ja Tolliametile uue registreerimistaotluse ning 100 000 euro suuruse käibemaksutagatise. Seadus võimaldab teatud juhtudel tagatise suurust vähendada, kuid vähem kui kolm aastat kütuseturul tegutsenud ettevõtjate puhul oli see välistatud.

Kõrveküla Tankla OÜ vaidlustas selle, et tema vedelkütuse käibemaksu tagatist ei vähendatud. Äriühing oli seadusmuudatuse jõustumisel olnud kütuse müüja vähem kui kolm aastat.

Riigikohtu hinnangul oli tegemist ulatusliku ja ootamatu seaduse muudatusega, mis ei jätnud kütuseturul tegutsenud ettevõtjale piisavalt aega 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks ega soovi korral kütuseturult mõistlikult lahkumiseks. See on vastuolus põhiseadusest tuleneva õigusriigi põhimõttega.

Riigikohus kontrollis ka alla kolme aasta kütuseturul tegutsenud ettevõtja suhtes kohalduva käibemaksu tagatise vähendamise keelu põhiseaduspärasust. Keelu eesmärgiks oli vähendada maksupettuseid ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Kuna ettevõtlusesse sekkumine oli väga intensiivne – tagatise maksmata jätnud ettevõtja pidi lõpetama tegutsemise kütuseturul – ja ka kütuseturul alles alustava või lühemat aega tegutsenud ettevõtja puhul on võimalik kaaluda tema käibemaksuriski, oli kohtu hinnangul tegemist ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse piiranguga.

Lisaks märkis kohus, et seadusandja võiks põhjalikumalt reguleerida vedelkütuse käibemaksu tagatise vähendamise aluseid.

OTSUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Riigikohus tühistas täna Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärused, mille alusel viibis vahi all Soome kodanik  Marko Armas Juvonen  ning vabastas Juvoneni vahi alt. Ühtlasi selgitas Riigikohus õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vahistamise tingimusi.

Riigikohus rõhutas oma tänases määruses, et kuna vahistamise näol on kriminaalmenetluses tegemist tõkendiga, mis riivab kõige intensiivsemalt kahtlustatava või süüdistava põhiõigusi, tuleb iga konkreetse kriminaalasja puhul pidevalt jälgida, et vahi all peetaks inimesi üksnes siis ja nii kaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vältimatult vajalik.

Riigikohus kordas oma varasemat seisukohta, et inimese vahistamine on seaduslik vaid siis, kui vahistamismääruses on esitatud põhjendatud kahtlus selle kohta, et vahistatav on toime pannud kuriteotunnustega teo ning teiseks on olemas alus vahistamiseks (st on olemas kahtlus, et isik võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või kuritegusid jätkuvalt toime panna). „Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest,“ seisab Riigikohtu määruses. Riigikohus rõhutab, et vahistamismääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus.

Prokuratuur kahtlustas Juvoneni teise isiku pantvangivõtmise organiseerimises, eesmärgiga sundida tapmise ähvardusel tema lähedasi maksma lunaraha. Riigikohtu hinnangul ei vastanud maa- ja ringkonnakohtu määrused Juvoneni vahistamise kohta nõuetele, olemata vajalikul määral põhjendatud. Riigikohtu hinnangul ei olnud maa- ja ringkonnakohus piisavalt hoolikalt kindlaks teinud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ega toonud selgelt välja alust, mis tinginuks kahtlustatava suhtes vahistamise kohaldamist. Juvonen on viibinud kahtlustatavana vahi all alates 8. septembrist 2011.

MÄÄRUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Riigikohus jättis täna rahuldamata erakonna Eestimaa Rohelised kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, millega komisjon ei tagastanud erakonnale Riigikogu valimistel roheliste nimekirjas kandideerinud Eerik-Niiles Krossi eest tasutud kautsjonit 556,04 eurot.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium  tõi välja, et  jõus on Vabariigi Valimiskomisjoni 24. märtsi 2011. a otsus nr 66, millega Erakonna Eestimaa Rohelised kautsjon kanti riigituludesse ja mille vaidlustamistähtaeg lõppes märtsis. Erakond ei vaidlustanud seda otsust, küll aga taotles käesoleva aasta jaanuaris kautsjoni tagastamist. Kuna komisjoni märtsikuine otsus kehtib ja kehtivat otsust tuleb järgida, jättis Riigikohus kaebuse rahuldamata. Seetõttu jäi lahtiseks küsimus, kas valimiskomisjoni märtsikuine otsus on kooskõlas Riigikogu valimise seaduse §-ga 77, mis reguleerib kautsjoni tagastamist.

Siiski märkis kolleegium, et Riigikogu valimiste seaduse § 77 võimaldab esmapilgul nii Vabariigi Valimiskomisjoni kui erakonna Eestimaa Rohelised poolt esitatud tõlgendust. Seetõttu oleks ebaselguse kõrvaldamiseks soovitatav seadust muuta.

OTSUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Reedel, 13. jaanuaril selgusid tänavu seitsmendat korda toimunud Riigikohtu kaasuskonkursi võitjad. 9. klasside arvestuses võitis konkursi Tallinna Prantuse Lütseumi õpilane Maria Bambus, 11. klasside arvestuses Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpilane Taavet Hermann, 11. klasside arvestuses Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpilane Laura Kaar ning 12. klasside arvestuses Vinni-Pajusti Gümnaasiumist Inge-Riin Õun.

Konkursil tuli osalejatel valida lahendamiseks kas samasooliste abikaasade ühisvara puudutav kaasus, uurimiseesmärgil kasvatatud kanepitaime kaasus või kooli alkoholi toomise ja selle tarbimise kaasus. Kaasus tuli lahendada peaasjalikult isiklikule õiglustundele tuginedes, seaduste kasutamist ei eeldatud. Kuidas õpilased sellega hakkama said, saab vaadata parimate konkursitööde kogumikust.

Riigikohtu esimees Märt Rask tänab 9. klasside arvestuses esikoha pälvinud Maria Bambust.

Parimad kaasuslahendused esitasid:

9. klasside arvestuses
I koht Maria Bambus (juhendaja Liis Reiel, Tallinna Prantsuse Lütseum)
II koht Piidik Gallagher (juhendaja Astrid Tiideberg, Tartu Erakool)
III koht Creten Gobgarski (juhendaja Natalia Dovgan, Tallinna Laagna Gümnaasium)

10. klasside arvestuses
I koht Taavet Hermann (juhendaja Natalia Dovgan, Tallinna Laagna Gümnaasium)
II koht Liina-Riste Pappel (juhendaja Aare Ristikivi, Hugo Treffneri Gümnaasium)
III koht Sirli Vaarik (juhendaja Natalia Dovgan, Tallinna Laagna Gümnaasium)

11. klasside arvestuses
I koht Laura Kaar (juhendaja Indrek Riigor, Tallinna Nõmme Gümnaasium)
II koht Anneli Gill (juhendaja Merle Lupp, Tartu Kivilinna Gümnaasium)
III koht Kristel Kool (juhendaja Merle Lupp, Tartu Kivilinna Gümnaasium)

12. klasside arvestuses
I koht Inge-Riin Õun (juhendaja Maie Nõmmik, Vinni-Pajusti Gümnaasium)
II koht Alenda Fedotova (juhendaja Julia Smirnova, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium)
III koht Tõnis Kasekamp (juhendaja Maie Nõmmik, Tamsalu Gümnaasium)

Žürii eripreemiad pälvisid:
Gerda Raag protokolli vormis esitatud veenva kaasuslahenduse eest (juhendaja Urma Linnus, Miina Härma Gümnaasium)
Olga Bugakova hea statistika kasutamise ja esseeliku kaasuslahenduse eest (juhendaja Irina Kapustina, Sillamäe Kannuka Kool)
Andres Küüsmaa Eesti mõtteloo hea tundmise eest (juhendaja Maie Nõmmik, Vinni-Pajusti Gümnaasium)

Kaasuskonkursi žürii oli 7-liikmeline. Žürii esimees oli Lea Kivi (riigikohtunik), žüriisse kuulusid Roby Koik (Tartu Halduskohtu kohtunik), Kaire Hänilene (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör), Cardo Soosaar (vandeadvokaat advokaadibüroost Casus), Aare Ristikivi (ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Hugo Treffneri Gümnaasiumis), Heddi Lutterus (Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja) ja Mirko Ojakivi (ERR-i raadioajakirjanik).

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja

Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 16 kohtub Riigikohtu esimees Märt Rask inimestega, kes tunnevad huvi kohtukorralduse ja õigusemõistmise olukorra vastu Eestis, ning vastab kohapeal esitatud ja elektrooniliselt küsitud küsimustele.

Esimene sellelaadne kõigile avatud kohtumine leidis aset mullu. „Esimene kohtumine veenis mind, et kokku saamine ja rääkimine on vajalik mitte ainult neile inimestele, kes tunnevad muret või huvi ning tahavad saada vastuseid, aga ka minule inimeste kogemuste peegeldusena,“ rääkis Rask. „Eelmisel kohtumisel nägin, et küsimustes, mis minule esitati, olid peidus nii inimeste mured kui siiras huvi. See oli minule oma ametis väga väärtuslik tagasiside,“ sõnas Rask.

Riigikohtu esimehele saab esitada küsimusi kohtukorralduse ja õigusemõistmise olukorra kohta Eestis. Ameti tõttu ei saa Riigikohtu esimees vastata küsimustele, mis puudutavad konkreetseid kaasuseid.

Küsimusi saab esitada kohtumisel vahetult, aga ka elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee (märgusõnaga "Aastapäeva küsimus"). Ka  e-kirjaga saadetud küsimustele vastab Riigikohtu esimees suuliselt neljapäeval toimuval kohtumisel. Kohtumist võib igaüks tulla kuulama ka siis, kui küsimise soovi ei ole.

Riigikohtu esimehega kohtumise järel saab osaleda ekskursioonil Riigikohtu hoones.

Kohtumine toimub neljapäeval, 12. jaanuaril kell 16 Riigikohtus (Lossi 17, Tartu). Kohtumisele on vajalik etteregistreerimine telefonil 730 9002 või e-posti aadressil info@riigikohus.ee.

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja