EESTI VABARIIGI NIMEL

4. oktoober 1994

Tsiviilasi nr III-2/1-36/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus :

eesistuja Jaano Odar
liikmed : Jaak Luik ja Tiit Kollom
LEP pankrotihalduri adv. A. Rüütli osavõtul

vaatas avalikul kohtuistungil 26. septembril 1994.a. läbi

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele 31. märtsist 1994.a. AS Metropol pankrotihalduri avalduses Lääne-Eesti Panga vastu võlgnevuse tunnustamiseks ja viimase pankrotihalduri vastuhagis laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1994.a. otsusega tuvastati, et Lääne Maakohtu 16. jaanuari 1994.a. otsusega tunnustati lisaks kostja poolt vabatahtlikult tunnustatud 4,29 miljoni krooni suurusele võlale täiendavalt võlgnevust viiviste näol 8,595 miljoni krooni ulatuses. Vastuhagi laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium muutis maakohtu otsust, vähendades täiendavalt tunnustamisele kuuluvat võlanõuet 3 miljonile kroonile. Otsuses tuginetakse TsK §-le 194, märkides, et viivis on ülemäära suur, ületades laenusumma enam kui kahekordselt.

Kaebuses palub AS Metropol pankrotihaldur ringkonnakohtu otsuse muuta ja jätta jõusse Lääne Maakohtu otsus. Leppetrahvi võib vähendada, kui see on ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjuga. AS Metropoli kahjud on aga suuremad kui tunnustatud võlg 4,239 miljonit krooni. Peale selle tuleb arvastada, et 1,5 aastat ei saanud AS Metropol oma raha kasutada, mille tagajärjel pankrotistus. LEP-lt on kreeditoridel võimalik saada 5-10 % rahast, seega äravõetud 4,239 miljonist kroonist on võimalik tagasi saada maksimaalselt 430 tuhat krooni. Koos üle 8 miljoni krooniga oleks võimalik tagasi saada 1,3 miljonit krooni, mis on ikkagi tunduvalt väiksem äravõetud rahast. Milline on hagejale tasumisele kuuluv summa, selgub alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Järelikult TsK § 194 lg.1 võib kuuluda kohaldamisele alles siis, kui on teada, millise summa AS Metropol pankrotiprotsessis saab.

Kolleegium, ära kuulanud LEP panrotihalduri, kes palus kaebuse jätta rahuldamata, leidis, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohaldas TsK § 194 sätteid, õigesti, kooskõlas selle seaduse mõttega, märkides, et kohtul on õigus vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi, kui viimane on ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjuga.

Kaebuse väited selle kohta, nagu saaks TsK § 194 eeskirju kohaldada alles siis, kui selgub, millise summa AS Metropol pankrotiprotsessis saab, ei ole arvestatavad.

TKS § 242 lg.1 ja 2 järgi on jõustunud otsus protsessiosalistele kohustuslik ja pärast otsuse jõustumist ei või nad vaidlustada kohtuotsusega kindlakstehtud asjaolusid ning õigussuhteid. Seega pärast võlgnevuse kohtulikku tunnustamist ei saa tõstatada vaidlust võlgnevuse vähendamiseks TsK § 194 alusel.

Mis puutub reaalsesse kahjusse, siis selle suurust saab tinglikult hinnata, kui lisaks põhivõlale leitakse saamata jäänud tulu, s.o. arvestades juurde võimalik intress pangast, mida hageja oleks saanud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud. On teada, et 2% võlasummast päevas on tunduvalt suurem sellest intressist, mida eesti pangad oleksid maksnud.

Juhindudes TKS §-st 346 p.1 kolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu otsus 31. märtsist 1994.a. jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja Jaano Odar

Liikmed : Jaak Luik, Tiit Kollom