Eesti Vabariigi nimel

1. Otepää Valla Valimiskomisjon luges oma 1. juuni 2010. a otsusega nr 8-1.11-4 "Volikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme määramine" Aivo Pärna volikogu liikme volitused lõppenuks (otsuse punkt 1), määras tema asemel Otepää Vallavolikogu liikmeks asendusliikme (otsuse punkt 2) ning et asendusliikme volitused algavad otsuse jõustumise hetkest (otsuse punkt 3). Otsuse põhistuse kohaselt lõppesid A. Pärna volitused ennetähtaegselt vastavalt KOKS § 18 lõike 1 punktile 8, sest tema suhtes oli jõustunud tahtliku kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus (vt Riigikohtu 26. mai 2010. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10).

2. A. Pärn esitas 3. juunil 2010. a Valga Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse peale. Kaebaja taotles Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse punktide 1-3 tühistamist. Kaebaja väitis, et otsusega rikutakse tema passiivset hääleõigust, täpsemalt tema õigust realiseerida volikogu liikme volitusi. KOVVS § 5 lõike 6 kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kaebaja leidis, et tema selle keelu alla ei käi. Valimiskomisjon on oma otsuses tuginenud KOKS § 18 lõike 1 punktile 8, mille kohaselt volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Kaebaja arvates omab isik, kes kandideerimise ajal ja pärast seda vastab volikogu liikmeks kandideerimise tingimustele, õigust osaleda ka volikogu töös. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätteid tuleks seetõttu tõlgendada nende koostoimes, s.t et volikogu liikme volitused lõppevad süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel juhul, kui isik on mõistetud kandma vanglakaristust. Vastasel juhul tekib olukord, et isik, kes on valimiste toimumise ajaks jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud, saab nii kandideerida kui ka osaleda volikogu töös, kuid isik, kes mõistetakse süüdi pärast volikogu liikmeks valimist, kaotab oma volitused volikogu liikmena. Kaebaja leidis, et kui asuda seisukohale, et valimiskomisjon kohaldas kohaliku omavalitsuse korralduse seadust õigesti, rikub kohaliku omavalitsuse korralduse seadus tema põhiseaduslikke õigusi. PS § 58 kohaselt võib hääletamisel osalemist seadusega piirata vaid nende süüdimõistetute puhul, kes kannavad karistust kinnipidamisasutuses. Seejuures mõistetakse kaebaja väitel hääletamisel osalemise all igasugust osalemist, sh passiivset valimisõigust.

3. Valga Maakonna Valimiskomisjon rahuldas A. Pärna kaebuse osaliselt 8. juuni 2010. a otsusega nr 1, tühistades Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse punkti nr 1. Maakonna valimiskomisjon leidis, et seadusandja mõte pole olnud sätestada volikogu liikmeks olekut kui isiku põhiõigust, vaid kui võimalust teatud tingimustel osaleda kohaliku omavalitsuse esindusorgani töös. Maakonna valimiskomisjon ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et Otepää Valla Valimiskomisjoni otsus rikub tema passiivset valimisõigust, kuna otsus ei piira tema õigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Maakonna valimiskomisjon leidis, et isiku passiivne valimisõigus - kandideerimisõigus - lõpeb valimistulemuste väljakuulutamisega. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olemine ei ole põhiseaduses sätestatud kodaniku põhiõigusena. Maakonna valimiskomisjon leidis erinevalt kaebaja seisukohast, et olukord ei ole absurdne, kui isikul võimaldatakse kandideerida, kuid hiljem on ta sunnitud mandaadist loobuma. Valijad teavad valitavat isikut ja tema tegusid ning tegu ei ole valijate petmisega. Maakonna valimiskomisjon asus seisukohale, et kaebaja õigused ei saa olla riivatud olukorras, kus ta ise on oma tahtliku käitumisega põhjustanud volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Kuna A. Pärna volitused lõppesid süüdimõistva otsuse jõustumisega ning Otepää Valla Valimiskomisjoni otsus jõustus alates allakirjutamisest, on tekkinud olukord, kus A. Pärna volitused volikogu liikmena lõppesid otsuse kohaselt justkui hiljem kui kohtuotsuse jõustumine.

4. A. Pärn esitas 11. juunil 2010. a kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile ning taotles Valga Maakonna Valimiskomisjoni 8. juuni 2010. a otsuse nr 1 tühistamist osas, millega jäeti tema kaebus Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse nr 8-1.11-4 peale rahuldamata, samuti valla valimiskomisjoni otsuse tühistamist osas, millega määrati volikogu liikmeks asendusliige (otsuse punkt 2) ning mille kohaselt asendusliikme volitused volikogu liikmena algasid otsuse jõustumise hetkest (otsuse punkt 3). Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiselt.

4.1. Valga Maakonna Valimiskomisjon on ekslikult asunud seisukohale, et passiivne valimisõigus lõpeb mandaadi omandamisega, ning viitas seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2001. a otsusele asjas nr 3-3-1-35-01. Seega riivatakse tema kui volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamisega tema põhiseadusest tulenevat passiivset valimisõigust.

4.2. Kaebaja volituste ennetähtaegselt lõppenuks lugemisega koheldakse teda ebavõrdselt võrreldes nende isikutega, kelle suhtes on tahtlikult kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus jõustunud enne valimisi. KOVVS § 5 lubab kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogusse isikul, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtliku kuriteo eest, kui selline isik ei kanna vanglakaristust. PS § 156 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimised üldised, s.t valimistel ei saa kohaldada passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi (Riigikohtu üldkogu 19. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, punkt 15). Üldiste valimiste põhimõtte riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse, ja kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas (samas, punkt 24). Praegusel juhul ei ole tema valimisõiguse riivamine lubatud. Kui kohaliku omavalitsuse volikogusse võib kandideerida isik, kes on süüdi mõistetud, kuid ei kanna vanglakaristust, siis võib selline isik osaleda ka volikogu töös.

Kaebaja puhul ei ole tegemist KOKS § 18 lõike 1 punktis 8 kirjeldatud olukorraga. Kaebaja suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus 19. mail 2009. a, s.o 5 kuud enne valimisi. Seejuures leidis süüdimõistev kohtuotsus meedias väga ulatuslikku käsitlemist, mistõttu valijad teadsid tema isikut ja tema tegusid. Sellest hoolimata otsustasid valijad teda valida volikogusse, mistõttu on ainetu rääkida sellest, et süüdimõistev kohtuotsus on alles selgunud ning ette heita valija usalduse kuritarvitamist.

4.3. Valimiskomisjonil on õigus sisustada seadust põhiseadusega kooskõlas olevana. Vaidlus puudub selles, et passiivset valimisõigust peab reguleerima kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. Käesoleval juhul on passiivset valimisõigust oluliselt kitsendatud KOKS § 18 lõike 1 punktiga 8. Vaidlus on selles, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust tuleb tõlgendada nende koostoimes või mitte ja kui mitte, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on kooskõlas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, põhiseadusega ja Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega. Valga Maakonna Valimiskomisjon on jätnud tähelepanuta Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohad, mille kohaselt olukorras, kus seadust saab tõlgendada põhiseadusega kooskõlaliselt, tuleb seda ka teha (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. mai 2009. a määrus asjas nr 3-4-1-1-09, punkt 19).

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis A. Pärna kaebuse 16. juuni 2010. a otsusega nr 50 rahuldamata.

5.1. Valimiskomisjon leidis, et KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 sätestab üheselt ja selgelt, et volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega ning sellest on Otepää Valla Valimiskomisjon otsuse tegemisel lähtunud.

5.2. Valimiskomisjon märkis, et KOVVS § 5 lõige 6 reguleerib volikogu liikmeks kandideerimist, KOKS § 18 lõige 1 seevastu volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist. Kandideerimisõiguslikkuse tingimused on määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ning volikogu liikme mandaadi realiseerimise tingimused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning neid kahte sätet ei tõlgendata koostoimes. PS § 156 lõike 2 kohaselt sätestatakse hääleõiguslikkuse tingimused kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seadusega. Samuti sätestab PS § 160, et kohalike omavalitsuste korralduse ja järelevalve nende üle sätestab seadus (praegu kohaliku omavalitsuse korralduse seadus).

5.3. Vabariigi Valimiskomisjon ei nõustunud maakonna valimiskomisjoni seisukohaga, et isiku passiivne valimisõigus lõpeb valimistulemuste väljakuulutamisega. Igasuguse volikogu liikme mandaadi realiseerimise piirangu näol on tegemist passiivse valimisõiguse riivega. Antud juhul on volikogu liikme volituste lõpetamise seaduslik alus KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 näol olemas.

5.4. Valimiskomisjon leidis, et ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 ei ole kaebaja suhtes rakendatav, sest süüdimõistev kohtuotsus tehti juba enne valimisi (vt käesoleva otsuse punkt 4.2). KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 seob volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise mitte otsuse tegemisega esimese astme kohtus, vaid süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

5.5. Vabariigi Valimiskomisjon asus seisukohale, et KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 ei saa tõlgendada selle tekstiga vastuolus olevalt. Kaebaja viitas PS § 156 lõikes 1 sätestatud üldiste valimiste põhimõttele ning leidis, et KOKS § 18 lõike 1 punktis 8 sätestatud piirang ei ole sellega kooskõlas. Seda põhimõtet, et valimiskomisjon ei või anda normi tekstiga vastuolus olevat tõlgendust, on väljendanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 26. juuni 2009. a otsuses asjas nr 3-4-1-15-09. Valimiskomisjon leidis, et ei saa endale võtta seadusandja rolli, samuti ei ole järelevalve teostamine õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Nii väljub ka küsimus, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on kooskõlas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, põhiseadusega ja Eesti Vabariigi poolt vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, käesoleva vaidluse raamest ning Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusest.

6. A. Pärn palub oma kaebuses tühistada Otepää Valla Valimiskomisjoni 1. juuni 2010. a otsuse asjas nr 8-1.11-4 osas, millega määrati volikogu liikmeks asendusliige (otsuse punkt 2), samuti osas, mille kohaselt asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad otsuse jõustumise hetkest (otsuse punkt 3). KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 ei ole põhiseadusega formaalselt ega materiaalselt kooskõlas ning kaebaja hinnangul tuleks see jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusvastaseks, kui põhiseadusvastasust ei ole võimalik ületada kooskõlalise tõlgendamise kaudu ega kantuna põhimõttest lex posterior derogat legi priori.

6.1. A. Pärn väidab, et volituste ennetähtaegse lõpetamisega piiratakse tema passiivset valimisõigust. Küsimus sellest, kas ja kuna lõppevad ennetähtaegselt volikogu liikme volitused, ei ole mitte niivõrd kohaliku omavalitsuse korralduse ja järelevalve küsimus, kui just nimelt passiivse valimisõiguse küsimus. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegiumi 26. juuni 2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-35-01, märkides, et volikogu liikme volituste lõpetamine on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse (punkt 2).

6.2. Kaebaja leiab, et passiivset valimisõigust saab piirata üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega, kuid käesoleval juhul on tema passiivset valimisõigust oluliselt kitsendatud KOKS § 18 lõike 1 punktiga 8. Riigikohus on märkinud, et Riigikogu valimise seadus on ainus seadus, mis peab reguleerima Riigikogu valimistega seonduvat. On ebaloogiline ja vastuolus põhiseaduse mõttega, kui Riigikogu valimise seadusega reguleeritakse küll valimiste organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi, kuid jäetakse käsitlemata valimistsensuse sisu (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. veebruari 1998. a otsus asjas nr 3-4-1-1-98, punkt III). Kaebuse esitaja märgib, et puudub mõistlik põhjus väita, et kohaliku omavalitsuse esinduskogu puhul saab valimisõigust reguleerida valimisseadusest väljaspool. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et valimistsensuste kehtestamine, samuti passiivse valimisõiguse reguleerimine kohaliku omavalitsuse volikogu puhul peab toimuma kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. Ka täitevvõim on kohaliku omavalitsuse volikogu passiivse valimisõiguse regulatsiooni analüüsides piirdunud üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega (nt Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri ""Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokoll" heakskiitmise ja volituste andmise" juurde).

6.3. Kaebaja peab piirangut sisuliselt põhiseadusvastaseks, kuna see ei ole eesmärgipärane, sellel puudub mõistlik põhjendus ning see ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduse kohaselt võib hääletamisel osalemist seadusega piirata vaid nende süüdimõistetute puhul, kes kannavad karistust kinnipidamisasutuses (PS § 58). Kaebaja hinnangul tuleb seejuures mõista hääletamisel osalemise all igasugust osalemist, sh passiivset valimisõigust. Kandideerimisõiguse piiramine võib toimuda seaduse alusel, kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks.

Põhiseaduse § 156 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse valimised üldised, ühetaolised ja otsesed. Üldiste valimiste põhimõte tähendab muuhulgas seda, et valimistel ei kohaldataks passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi (Riigikohtu üldkogu 19. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, punkt 15). Üldiste valimiste põhimõtte riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse, ja kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas (samas, punkt 24). Õigus valitud saada on demokraatia aluspõhimõte. Ka kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte on Eesti põhiseaduse kohaselt üheks demokraatia põhimõtteks. Seetõttu peab piirangute kehtestamine valimisõiguse teostamisel kohalike omavalitsuste valimistel olema eriti kaalukas (samas, punkt 30).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 ei või tõlgendada selliselt, et isik võib kandideerides volikokku osutuda valituks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel, kuid ei saa volikogu liikme volitusi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud põhjustel, kuna selliselt normi tõlgendades puudub tal mõistlik eesmärk. Lubades kuriteos süüdimõistetud mittevabaduskaotuslikku karistust kandvatel isikutel küll kandideerida, kuid valituks osutumise korral välistada nende võimalus osaleda volikogu töös, muudetakse nimetatud isikud nn häälepüüdjateks. Seda ei saa kaebaja hinnangul tõenäoliselt pidada seadusandja mõtteks.

6.4. Kaebaja leiab, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Valimiste toimumise ajaks jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud isik, kes ei kanna vanglakaristust, saab nii kandideerida kui ka osaleda volikogu töös. See isik aga, kes mõistetakse süüdi pärast volikogu liikmeks valimist, kaotab oma volitused volikogu liikmena. Isikuid, kelle suhtes on tahtliku kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus jõustunud enne valimisi, ja isikuid, kelle suhtes on vastav otsus jõustunud pärast valimisi, koheldakse ebavõrdselt. Sellel ebavõrdsel kohtlemisel puudub kaebaja arvates mõistlik põhjendus.

Kaebaja on seisukohal, et tema puhul ei ole tegemist olukorraga, kus realiseerub KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 eesmärk kõrvaldada volikogust isikud, kes on valijaid petnud sellega, et alles pärast valimisi selgub isiku süüdimõistmine tahtlikus kuriteos. A. Pärna suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus 19. mail 2009, s.o ca 5 kuud enne valimisi. Seejuures leidis süüdimõistev kohtuotsus meedias väga ulatuslikku käsitlemist (sh tehti lahend kättesaadavaks Internetis). Süüdimõistvale kohtuotsusele viidati ka valimisvõitluses, mistõttu valijad teadsid kaebuse esitaja isikut ja tema tegusid. Sellest hoolimata otsustati A. Pärn valida volikogusse. Seega on käesoleval juhul ainetu rääkida sellest, et süüdimõistev kohtuotsus on alles "selgunud" ning ette heita valija usalduse kuritarvitamisest.

6.5. Volikogu liikme volituste lõppemisega on kaebaja suhtes sisuliselt rakendatud lisakaristust. Lisakaristust saab mõista üksnes süüteoasja arutav kohus. Kaebuse esitaja suhtes kohus lisakaristust ei kohaldanud.

6.6. Kaebaja viitab sellele, et lisaks põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadusele tuleneb igaühe õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses ka Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelisest kohustustest. "Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll" kohustab osalisriike tagama kõigile isikutele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses (artikkel 1). Piiranguid võib kehtestada vaid seadusega ja juhul, kui need on kooskõlas lisaprotokolliga (artikkel 1 lõige 5). Vabariigi Valitsuse vastava korralduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et piirangud on sätestatud KOVVS §-s 5 ja need on lisaprotokolliga kooskõlas. Seega tuleb kõiki muid kohaliku omavalitsuse tegevuses osalemise piiranguid kohaldada lisaprotokolli ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatut arvestades.

7. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuse juurde. Valimiskomisjoni hinnangul on KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 sõnastuselt ühemõtteline ja Otepää Valla Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus sellega kooskõlas. Riigikohtule esitatud kaebuses ei ole leitud, et Otepää Valla Valimiskomisjon rikkus seadust. Vaidlustatud on KOKS § 18 lõike 1 punkti 8 formaalset ja sisulist põhiseadusele vastavust.

8. Kolleegium on seisukohal, et valimistel saadav mandaat on KOVVS §-s 5 sätestatud passiivse valimisõiguse üks osa. Sellest on lähtunud ka Riigikohus kaebaja poolt viidatud halduskolleegiumi 27. juuni 2001. a. otsuses asjas nr 3-3-1-35-01 (punktid 2 ja 3). Volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse sekkumine peab toimuma põhiseaduspäraselt. Passiivsesse valimisõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust ei mõjuta see, et volituste ennetähtaegne lõppemine pole sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, vaid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Valimisseadus ei pea ilmtingimata sätestama volikogu liikme volituste lõppemise aluseid ja korda. Ka Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine pole sätestatud valimisseaduses, vaid on sätestatud Riigikogu liikme staatuse seaduses. Riigikogu liikme volituste lõppemine enne tähtaega teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel on sätestatud ka põhiseaduse § 64 lõike 2 punktis 2. Rahva poolt isiku Riigikokku ja volikokku valimine on oma olemuselt sarnased, mistõttu mandaadi lõppemisega seonduva ühtemoodi reguleerimine on eristamist tingivate asjaolude puudumisel põhjendatud.

9. Kolleegium ei nõustu kaebajaga selles, et volikogu liiget koheldakse tahtlikult toime pandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tema volituste ennetähtaegselt lõppenuks lugemisega ebavõrdselt võrreldes nende isikutega, kelle suhtes on tahtlikult kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus jõustunud enne valimisi. Tegemist ei ole võrreldavate isikute gruppidega. Ühel juhul selgub pärast valimisi kohtuotsuse jõustumisel, et isik on toime pannud kuriteo. Teisel juhul teavad valijad valitavat ja tema tegusid tänu jõustunud kohtuotsusele juba enne valimisi ning saavad kõiki asjaolusid arvestades isiku suhtes oma seisukoha kujundada ja vastavalt valimistel hääletada. Kaebaja väited selle kohta, et tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus oli teada juba enne valimisi ning see üksnes jõustus hiljem, põhineb eeldusel, et süütuse presumptsioon ei kehti. Põhiseaduse § 22 lõikest 1 tuleneb süütuse presumptsioon, mille kohaselt isikut ei või käsitleda kurjategijana enne, kui tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Seega ei võinud kaebajat pidada kuriteo toime pannuks enne tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumist käesoleva aasta 26. mail.

10. Kolleegium leiab, et volikogu liikme volituste lõppemisega ei ole kaebuse esitaja suhtes rakendatud lisakaristust. Lisakaristused on reguleeritud karistusseadustiku 3. peatüki 3. jaos. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel võtta konkreetselt süüdimõistetult mõne õiguse, kohaldada tema suhtes mõnd keeldu või rahalist karistust. Kriminaalasjas süüdimõistmise järelmid ei piirdu üksnes kohtu poolt isikule määratud karistuse ja lisakaristusega ning avaliku hukkamõistuga. Lisaks sellele toob kuriteo toimepanemises süüdimõistmine isikule kaasa muid piiranguid, mida ei rakendata kellegi suhtes eraldi, tema isikust lähtuvalt, vaid need piiranguid kohalduvad kõigile süüdimõistetutele või osale süüdimõistetutest sõltuvalt nende poolt toime pandud kuriteo liigist. Nii näiteks ei saa asuda avalikku teenistusse isik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (avaliku teenistuse seaduse § 16 punkt 1).

11. Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et "Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli" heakskiitmise ning volituse andmise korralduse seletuskirjast tulenevalt peavad piirangud sisalduma KOVVS §-s 5. Seletuskiri ei ole õigusakt. Sätestatavad piirangud peavad kooskõlas olema ülal nimetatud lisaprotokolli endaga, eelkõige artikli 1 punktidega 5.1 kuni 5.3. Kolleegiumi hinnangul on KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 nende sätetega kooskõlas.

12. Arvestades ülal esitatut on kolleegium seisukohal, et KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 ei ole põhiseadusega vastuolus. KOKS § 18 lõike 1 punkt 8 sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. A. Pärn kandideeris 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning osutus valituks ja asus täitma volikogu liikme ülesandeid. A. Pärna suhtes jõustus 26. mail 2010. a süüdimõistev kohtuotsus KarS § 297 lõike 1 järgi. KarS § 297 lõige 1 sätestab pistise lubamise või andmise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tegemist on kuriteoga, mille koosseis eeldab tahtlust, s.t tegemist on tahtliku kuriteoga. Seega mõisteti A. Pärn tahtliku kuriteo eest süüdi volikogu liikmeks oleku ajal. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes KOKS § 18 lõike 1 punktile 8 pidi Otepää Valla Valimiskomisjon tema asemele määrama asendusliikme, mida ta ka tegi.

13. Eelnevast lähtuvalt tuleb A. Pärna kaebus jätta rahuldamata.

Märt Rask, Jüri Põld, Harri Salmann