RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS YIT Ehitus kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-188 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

 

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 6. juulil 2005 välja ehitusloa nr 11790 Tallinnas Sanatooriumi 2a/Põllu 63a asuva tuberkuloosihaigla teeninduskompleksi hoone rekonstrueerimiseks pansionaadiks. Ehitusloa alusel hakkas ehitama AS YIT Ehitus.

2. Mart Seer ja Villu Otsmann esitasid halduskohtule kaebuse, milles palusid ehitusloa tühistada ja kohustada linnaplaneerimise ametit tegema ehitusloa tagasitäitmiseks omanikule ettekirjutuse hoone lammutamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2006. a otsusega rahuldati M. Seeri ja V. Otsmanni kaebus osaliselt. Vaidlustatud ehitusluba tühistati. Rahuldamata jäeti taotlus lammutusettekirjutuse tegemiseks.

4. M. Seer ja V. Otsmann esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti nende kaebus rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS YIT Ehitus apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati ehitusluba, ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2008. a otsusega tühistati halduskohtu otsus ehitusloa tagasitäitmise nõude osas ning kohustati Tallinna Linnaplaneerimise Ametit vaatama läbi 6. juuli 2005. a ehitusloa nr 11790 alusel ehitatud hoone lammutamise taotlus. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.

6. AS YIT Ehitus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega rahuldati kaebus, samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kassatsioonkaebus rahuldada.

8. Kaebuse esitajate, V. Otsmanni ja M. Seeri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

9. Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist esitas Riigikohtu halduskolleegium AS-le YIT Ehitus järelepärimise, kus palus AS-l YIT Ehitus selgitada, kas ja kui, siis millal on AS YIT Ehitus võõrandanud Põllu 63a/Sanatooriumi 2a kinnistu, millel asub vaidlusalune ehitis. Samuti paluti selgitada, milliste AS YIT Ehitus seadusega kaitstud õiguste vabaduste üle võiks kohus käesoleval ajal enam otsustada ning millisest õiguslikust alusest tuleneb AS YIT Ehitus kassatsioonkaebuse esitamise õigus.

10. AS YIT Ehitus kirjalikus vastuses selgitati, et AS YIT Ehitus oli kinnistu omanikuks kuni 5. veebruarini 2007. Kuni 22. jaanuarini 2008 oli kinnistu omanik Hermes Projektijuhtimise OÜ, kuni 13. oktoobrini 2008 OÜ Hiiu Pansionaat ning alates 13. oktoobrist 2008 AS Koidu Kinnisvara. Kassatsiooni esitamise õiguse osas leiti, et seda võimaldavad TsMS § 210 lg 2 ja § 460 lg 1, millest järeldub, et kui kinnisasi, millel vaidlusalune hoone asub, võõrandatakse, siis kehtib asjas tehtav kohtuotsus ka kinnisasja järgneva omaniku suhtes ning kohtuvaidluse ajal kinnisasja omandi muutus ei mõjuta kinnisasja algse omaniku menetluslikku seisundit. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et negatiivne kohtotsus ei ole siduv vaidluse ajal kinnisasja võõrandamise tagajärjel tekkinud uue omaniku suhtes. Teiseks ei saa välistada võimalust, et kinnistu järgnevad omanikud esitaksid seoses ehitusloa tühistamise ja ehitusloa tagasitäitmisega nõudeid AS YIT Ehitus vastu. Kolmandaks leitakse, et kui kohtuotsuse edasikaebamine kolmanda isiku poolt eeldab omandiõigust, siis kuulub ringkonnakohtu otsus igal juhul tühistamisele, kuna kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud ning kohtulahend kuulub HKMS § 64 lg 3 ja § 45 lg 1 p 2 alusel tühistamisele.

11. Kolleegium leiab, et asjas tuleb kõigepealt lahendada küsimus, kas AS-l YIT Ehitus on kassatsioonkaebuse esitamise õigus. AS YIT Ehitus oli haldusasja menetluses olnud kolmandaks isikuks, kuna tema oli vaidlusaluse ehitusloa alusel hoone ehitaja.

HKMS § 14 lg 3 p 1 järgi on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 52 lg 1 järgi on kolmandal isikul kassatsiooni korras edasikaebamise õigus.

12. Praeguseks ei ole AS-l YIT Ehitus enam omandiõigust vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatud ehitisele ega kinnistule. Kinnistu on edasi võõrandatud juba kolm korda. Kolleegium leiab, et sellises olukorras ei otsusta kohus käesoleva asja arutamisel enam AS YIT Ehitus seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kolleegium ei pea tõenäoliseks uute omanike nõudeid AS YIT Ehitus vastu. AS YIT Ehitus ei ole ära näidanud, millised nõudeid ta täpselt silmas pidas. Arvestades asjaolu, et võimalik kahju oli seotud ehitusloaga; et kinnistu võõrandamiste ajal käis kohtumenetlus ehitusloa tühistamise nõudes; et ehitusloa tagasitäitmine ning hoone lammutamine pole kindel, vaid et see taotlus tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametil alles lahendada; samuti seda, et vaidlusaluse pansionaadi ehitamist ning sellega seotud vaidlusi oli ajakirjandus kajastanud korduvalt, oleks halduskolleegiumi arvates võimalike nõuete rahuldamine AS YIT Ehitus vastu äärmiselt vähetõenäoline.

13. Kolleegium on seisukohal, et edasikaebeõigust ei tulene AS YIT Ehitus jaoks ka TsMS § 210 lg-st 2 ja § 460 lg-st 1. TsMS § 210 paikneb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 21. peatükis pealkirjaga "Pooled". Ka TsMS § 210 lg-st 1, mis sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue, nähtub, et nimetatud paragrahv tervikuna reguleerib poolega seonduvat kohtumenetluses. AS YIT Ehitus on aga asjas olnud kolmandaks isikuks, mistõttu tema suhtes TsMS §-i 210 kohaldada ei saa. Kolleegium märgib lisaks, et TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et menetlusosalisel oleks alati asja võõrandamisest hoolimata edasikaebeõigus.

14. Samuti ei tulene edasikaebeõigust TsMS § 460 lg-st 1, mis sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Nimetatud säte reguleerib kohtuotsuse siduvust menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes ning sellest ei saa tuletada edasikaebeõigust asja esialgse omaniku jaoks.

15. Kolleegium ei nõustu ka AS YIT Ehituse seisukohaga, et kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal oli kinnistu omanik OÜ Hiiu Pansionaat, kes asjas menetlusosaline pole, tuleks kohtuotsus HKMS § 64 lg 3 ja § 45 lg 1 p 2 alusel tühistada. Neist sätetest tulenevalt tühistatakse kohtuotsus, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Kolleegium leiab, et nende sätete alusel kuulub kohtuotsus tühistamisele eeskätt juhul, kui kohtusse on kutsumata jäänud menetlusosaline. Kolleegium ei pea võimalikuks sellise isiku kassatsioonkaebuse alusel, kelle õigusi asja lahendus enam ei mõjuta, tühistada kaebaja jaoks soodsat kohtuotsust ainuüksi põhjusel, et menetlusse ei olnud kolmanda isikuna kaasatud asja uut omanikku, kes ei olnud selleks ise soovi avaldanud. OÜ-l Hiiu Pansionaat on edaspidi soovi korral võimalik oma õigusi kaitsta teistmise korras.

16. Kolleegium leiab, et kuna asjas tehtud kohtuotsus ei saa mõjutada AS YIT Ehitus õigusi, siis tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumil ei ole võimalik käsitleda kassatsioonkaebuse väiteid ja kontrollida ringkonnakohtu otsust sisuliselt, sest õigusemõistmise põhimõtetega oleks vastuolus, kui vaidlustatud kohtulahendiga nõustunud ning edasikaebeõigust mittekasutanud menetlusosaliste positsioon halveneks sellise isiku kassatsioonkaebuse alusel, kelle õigusi kohtulahend enam kuidagi mõjutada ei saa.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann