KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a kohtuotsus haldusasjas nr 2-3-10/2003 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsuse.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-150/2002 osas, mis jäeti tühistamata Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsusega.

4. Teha uus otsus ja tunnistada Tartu Maavalitsuse 6. märtsi 2002. a keeldumine OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõude täitmisest perekonnaregistris sisalduvate andmete osas õigusvastaseks.

5. Kohustada Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda uuesti läbi vaatama OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõuet.

6. Mõista Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnalt OÜ Eesti Isikuloo Keskus kasuks välja kantud kohtukulud 12 204 krooni ja 35 senti.

7. Tagastada kautsjon.

 

1. OÜ Eesti Isikuloo Keskus esitas 1. märtsil 2002 Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale teabenõuded, milles ta palus võimaldada kohapeal tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste isikute kohta; samuti palus OÜ Eesti Isikuloo Keskus väljastada talle ametliku kinnituseta koopiad järgmistest Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis olevatest dokumentidest: 1) Püttseppade sugupuu koostamiseks lehekülg Tartu Linnavalitsuse või Tartu koguduste surmaregistrist Philipp August Michelsoni surma kohta 4. mail 1935 ja Katarina Embergi surma kohta 1. septembril 1933; 2) Olemasolu korral Tartu Linnavalitsuse perekonnaregistri leheküljed Roland Michelsoni (sündinud 15. mail 1935 Tartus) ja Katarina Embergi (surnud 1. septembril 1933 Tartus) kohta.

2. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond keeldus 6. märtsil 2002 antud kirjalikus vastuses (2-54/153) teabenõuete täitmisest. Keeldumist põhjendatakse järgmiselt:

1) OÜ Eesti Isikuloo Keskus pöördumisi ei saa lugeda teabenõudeks, kuivõrd kohaldamisele ei kuulu Avaliku teabe seadus, vaid eriseadused;

2) Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavad dokumendid sisaldavad üldiseks kasutamiseks mitteettenähtud delikaatseid ja muid eraelulisi isikuandmeid. Seetõttu ei ole võimalik kõrvalistel isikutel nendega kohapeal tutvuda;

3) Perekonnaseisuosakonnal ei ole volitusi väljastada ametliku kinnituseta dokumentide koopiaid;

4) Kõik isikud, kes taotlevad teavet, milles sisalduvad kolmandate isikute delikaatsed või eraelulised isikuandmed, on kohustatud esitama andmete taotluse andmete valdajale vahetult, isikut tõendava dokumendiga enda isikut tõendades. Seadus seab samuti piirangud isikuandmeid sisaldavate andmete väljastamisele kolmandatele isikutele;

5) Umbmääraste ja mahukate taotluste täitmisest on õigus keelduda, kui taotluse täitmine nõuab asutuse igapäevase töökorralduse muutmist ja takistab avalike ülesannete täitmist. Taotletavad andmed ei ole isiku poolt soovitud viisil süstematiseeritud, mistõttu taotlusi ei saa ka tulevikus viivitamatult rahuldada.

3. OÜ Eesti Isikuloo Keskus esitas 9. aprillil 2002 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Maavalitsuse vastu Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna poolt toimingu sooritamata jätmise peale. Kaebaja taotles teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna kohustamist täita OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõuded.

4. Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiste asjaoludega:

1) Vastustaja on tõlgendanud Avaliku teabe seaduse § 2 lg 2 p 4 ebaõigesti. Avaliku teabe seadust ei kohaldata tulenevalt § 2 lg 2 p 4 vaid teabele juurdepääsupiirangute osas, teabele juurdepääsu eritingimuste osas või teabele juurdepääsu korra ja viiside osas ning sedagi vaid juhul, kui eelnimetatud küsimused on eriseaduses sätestatud teisiti. Eelnevast tulenevalt on tegemist teabenõuetega Avaliku teabe seaduse § 6 mõistes;

2) Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavatele avalikele arhivaalidele tuleb võimaldada juurdepääs seaduses ettenähtud korras ning tingimustel, juurdepääsu mittevõimaldamine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhul ja korras ning juurdepääsu mittevõimaldamine peab olema põhjendatud nii sisuliselt kui õiguslikult. Asjaolu, et perekonnaseisuosakonna arhiivis hoitavad andmed sisaldavad üldiseks kasutamiseks mitteettenähtud delikaatseid ja muid eraelulisi isikuandmeid, ei tähenda, et kõigi nimetatud arhiivis asuvate arhivaalide suhtes kehtib juurdepääsupiirang.

3) Kui isiku poolt taotletud teabele juurdepääs on seadusest tulenevalt piiratud, peab teabevaldaja vastavalt Avaliku teabe seaduse § 23 lg-le 3 sellest teabenõudjale nii faktilise kui ka õigusliku aluse äramärkimisega teatama. Vastustaja ei ole kaebuse esitajale teatanud, millisel põhjusel ning millisel Avaliku teabe seaduse § 23 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel ei võimaldata tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa nimeliste isikute kohta;

4) Tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 17 lg 1 p-st 2 peab teabevaldaja täitma teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt väljastatakse teave ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Seadustest ei tulene perekonnaseisuosakonna õigust keelduda arhivaalidest ametliku kinnitusteta koopiate väljastamisest;

5) Teabenõuded esitati andmete valdajale vahetult, kes need teabenõudja juuresolekul ka registreeris;

6) Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3, millega põhjendati isikuandmete väljastamisest keeldumist OÜ-le Eesti Isikuloo Keskus kui kolmandale isikule, kehtib vaid juurdepääsu suhtes asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele, mis sisaldab eraelulisi isikuandmeid. Vastustaja ei ole põhjendanud, millist liiki eraeluliste isikuandmetena on nõutav teave kvalifitseeritav ja millise õigusaktiga on see teave tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks;

7) Kaebaja taotles koopiate esitamist perekonnaregistri lehekülgedest konkreetsete isikute suhtes. Perekonnaregistrite kohta on olemas kartoteegid, milles on viited köitele ja leheküljele, milles leidub konkreetse isiku kohta andmeid. Teabenõudes on nõutavad andmed piisavalt täpselt määratletud.

5. Tartu Maavalitsus oma kirjalikus vastuses ning kaasatud isik, Siseministeerium, palusid jätta kaebuse rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus oma 10. oktoobri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-150/2002 jättis OÜ Eesti Isikuloo Keskus kaebuse rahuldamata. Kohus põhjendab oma otsust järgmiselt:

1) Perekonnaseadus kui eriseadus Avaliku teabe seaduse suhtes reguleerib perekonnaseisuasutustes sisalduva teabe hoidmist ja avalikustamist. Perekonnaseaduse § 108 lg 3 sätestab ammendava loetelu viisidest, kuidas perekonnaasutus võib väljastada tema valduses olevat perekonnaseisualast informatsiooni. Nimetatud regulatsiooni kohaselt võib perekonnaseisuasutus välja anda perekonnaseisutunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid. Tunnistused väljastatakse isikule, kelle suhtes see on koostatud, samuti tema esindajale, perekonnaseisuakti ärakiri väljastatakse vastavalt Perekonnaseaduse § 109 lg-le 3 kohtule, prokuratuurile, politseile, perekonnaseisuasutusele, eestkosteasutusele, notarile, rahvastikuregistri volitatud töötlejale ja täisealisele isikule, kelle kohta on koostatud perekonnaseisuakt.

Kaebaja oleks olnud õigustatud esitama taotlust perekonnaseisutunnistuse või tõendi väljastamiseks, kusjuures vastava taotluse juurde tulnuks lisada taotluse esitaja volitusi tõendav dokument ning riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Eelnimetatud tingimuste mittetäitmise tõttu oli vastustaja Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel õigustatud keelduma teabenõude täitmisest.

2) Vastavalt Perekonnaseaduse § 109 lg-le 3 on perekonnaseisuakti ärakirja väljastamine lubatud lisaks loetletud ametitele üksnes täisealisele isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud. Seega vastustaja keeldus õigustatult kaebaja esitaja taotlusest saada tasuta teavet kinnitamata koopiate kujul. Vastav õigustus tuleneb Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-dest 1 ja 4.

3) Vastustaja keeldumist põhistab ka Avaliku teabe seadus. Vastavalt Avaliku teabe seaduse § 4 lg-le 3 peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Vastavalt Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-le 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Avaliku teabe seaduse § 37 lg 1 kohaselt loetakse isikuandmeteks, mille suhtes kehtib juurdepääsupiirang ja mis on asutusesiseseks kasutamiseks, delikaatsed ja muud eraelulised andmed. Avaliku teabe seaduse § 37 lg-d 2 ja 3 sätestavad delikaatsete ja muude eraeluliste andmete mõiste.

Eraelulisi isikuandmeid ei ole tarvis eraldi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, piirang tuleneb vahetult Avaliku teabe seaduse § 37 lg-st 1. Perekonnaseisuaktides sisalduvad andmed on eraelulised andmed ning kaebuse esitajal oleks Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3 p 3 alusel õigus nendega tutvumiseks üksnes juhul, kui ta tõendab, et õigustatud isik on andnud selliseks juurdepääsuks volitused.

4) Kehtiv Perekonnaseadus eeldab perekonnaseisuaktides sisalduvate isikuandmete kaitse tähtajatust, mistõttu ei ole kohaldatavad Avaliku teabe seaduse § 40 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangute tähtajad.

5) Kohus osundab HMS §-s 58 sätestatud põhimõttele, mille kohaselt haldusakt ja toiming ei ole õigusvastased, kui haldusmenetluses rikuti vormi- või menetlusnõudeid, kui need rikkumised ei mõjutanud asja sisulist lahendamist.

7. Nimetatud otsusele esitas OÜ Eesti Isikuloo Keskus 12. novembril 2002 apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada OÜ Eesti Isikuloo Keskus kaebus.

Kaebuse motiivide kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus tervikuna ebaõige protsessinormide rikkumise, asjaolude väära tuvastamise ning seaduse ebaõige kohaldamise tõttu:

1) Halduskohus on rikkunud TsMS § 231 lg 4 nõudeid, jättes asjas kogutud tõendid analüüsimata ning põhjendamata, miks ta ei nõustu poolte väidetega;

2) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt perekonnaregistri köidete leheküljed ehk perekonnakirjad on perekonnaseisuaktid kehtiva Perekonnaseaduse mõttes; apellandi arvates perekonnakirjad ei ole perekonnaseisuaktid ning neile ei laiene ka juurdepääsupiirangud, mis on kehtestatud perekonnaseisuaktidele;

3) Perekonnaseaduse § 108 lg 2 ei sätesta ammendavalt perekonnaseisuasutuse pädevust ja tema poolt hallatava teabe koosseisu;

4) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt sätestab Perekonnaseaduse § 108 lg 3 ammendavalt loetelu viisidest, kuidas perekonnaseisuasutus võib väljastada tema valduses olevat perekonnaseisualast informatsiooni;

5) Ebaõige on kohtu seisukoht, et kõik perekonnaseisuaktis sisalduvad andmed on eraelulised isikuandmed ning kaebuse esitajal oleks Avaliku teabe seaduse § 39 lg 3 p 3 alusel õigus nendega tutvumiseks üksnes juhul, kui ta tõendab, et õigustatud isik on andnud selleks juurdepääsuks volitused. Andmed ei ole eraelulised isikuandmed üksnes seetõttu, et nad sisalduvad perekonnaseisuaktis.

6) Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt on vastustaja õigustatult keeldunud teabenõude täitmisest, kuna kaebuse esitaja ei tõendanud oma volitusi seonduvalt teabele juurdepääsu õigusega ning ei olnud tasunud riigilõivu. Seadusest ei tulene kohustust tõendada õigustatud isiku volitust juurdepääsuks teabele, mis ei ole käsitletav eraeluliste isikuandmetena ning sellisele teabele peab tagama vaba juurdepääsu igaühele ilma täiendavate formaalsusteta. Seadusega ei ole sätestatud riigilõivu tasumise kohustust ärakirja (koopia) väljastamise eest perekonnakirjadest. Riigilõivu võib nõuda vaid juhul, kui see nõue tuleneb seadusest. Samuti ei ole konkreetset riigilõivu tasumise nõuet vastustaja poolt esitatud. Konkreetsel juhul saanuks teabenõudja riigilõivu suurusest teada alles siis, kui vastustaja oleks teabenõuded võtnud täitmisele ning teabenõudjat riigilõivu suurusest teavitanud.

7) Ebaõige on kohtu seisukoht, mis eeldab perekonnaseisuaktides sisalduvate isikuandmete kaitse tähtajatust. Perekonnaseaduse kui eriseadusega ei ole seatud juurdepääsupiirangute tähtaegu, samuti ei ole sätestatud, et Perekonnaseaduses sätestatud juurdepääsupiirangud kehtivad tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohaldada Avaliku teabe seaduse § 40 lg-s 3 ja Arhiiviseaduse § 42 lg-s 3 sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaegu.

8. Vastustaja, Tartu Maavalitsus, ning kaasatud isik, Siseministeerium, vaidlesid kaebusele vastu. Siseministeerium leidis sealjuures, et antud juhul on kaebaja eesmärgiks saavutada tulemus, mis annaks talle õiguse tutvuda piiramatult ilma vastavate volitusteta ning täiesti tasuta kogu vastustaja valduses oleva arhiiviga. Siseministeerium leidis samuti, et toimikutega kohapeal tutvumist Perekonnaseadus ette ei näe. Keeldumine on põhjendatud ka tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 17 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib teabevaldaja keelduda soovitud viisil teabenõude rahuldamisest, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused. Kõrvaliste isikute lubamiseks arhiivi peab olema tagatud arhivaalide kaitse, samuti koht arhivaalidega tutvumiseks ning vastav personal. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnal nimetatud tingimused puuduvad. Lisaks on piiratud juurdepääs osadele teabekandjatele nende halva füüsilise seisundi tõttu.

9. Tartu Ringkonnakohus oma 15. aprilli 2003. a kohtuotsusega rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus tunnistas Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna poolt kaebaja 1. märtsi 2002. a teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastaseks ja kohustas Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda täitma teabenõude osas, milles kaebuse esitaja taotles ametliku kinnituseta koopiate väljastamist Tartu Linnavalitsuse või Tartu koguduste surmaregistri lehekülgedest Philipp August Michelsoni surma kohta 4. mail 1935 ja Katarina Embergi surma kohta 1. septembril 1933.

Muus osas jättis ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a otsuse muutmata.

10. Kohtuotsuse motiivide kohaselt:

1) Halduskohus on ebaõigesti käsitlenud perekonnaregistri köidete lehekülgi perekonnaseisuaktidena ning seetõttu ebaõigesti kohaldanud perekonnaregistritele juurdepääsu võimaldamise osas Perekonnaseadusest tulenevaid perekonnaseisuaktidele kehtestatud juurdepääsupiiranguid sisaldavaid norme.

2) Halduskohus on vääralt seadust tõlgendades asunud seisukohale, et perekonnaseisualase teabe käivet reguleerib eriseadusena üksikasjalikult Perekonnaseadus; et Perekonnaseadusega on kehtestatud Avaliku teabe seadusest tunduvalt rangem eriregulatsioon perekonnaseisualase teabe väljastamise võimaluste osas; et Perekonnaseadus kui eriseadus eeldab perekonnaseisuaktides sisalduvate isikuandmete kaitse tähtajatust; et Perekonnaseaduse § 108 lg-s 3 on sätestatud ammendav loetelu viisidest, kuidas perekonnaseisuasutus võib väljastada tema valduses olevat perekonnaseisualast teavet.

3) Halduskohus on vääralt leidnud, et kõik perekonnaseisuaktis sisalduvad andmed on eraelulised isikuandmed ning kaebuse esitajal oleks õigus tutvuda nendega üksnes juhul, kui ta tõendab, et õigustatud isik on andnud selliseks juurdepääsuks volitused;

4) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse esitaja pidanuks teabenõudele Ph. Michelsoni ja K. Embergi surmaregistri lehekülgede koopiate osas lisama riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse; juurdepääsupiirang nendele isikuandmetele ei kehti vastava tähtaja möödumise tõttu.

5) Halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud rahuldamata kaebuse osas, millega taotleti õigusvastaseks tunnistada vastustaja keeldumine ametliku kinnituseta koopiate väljastamisest perekonnaregistri lehekülgedest Roland Michelsoni, Philip August Michelsoni ja Katarina Embergi kohta. Apellant ei ole esitanud tõendeid, et Roland Michelsoni osas oleksid möödunud juurdepääsu piirangu tähtajad, samuti ei ole mõeldav Ph. Michelsoni ja K. Embergi perekonnaregistri lehekülgede koopiate väljastamine, kuivõrd nimetatud registrileheküljed sisaldavad andmeid ka nende laste eraeluliste isikuandmete kohta ning pole tõendatud nende osas juurdepääsupiirangute kehtivuse lõppemine.

6) Kuivõrd apellant ei olnud teabenõudes, millega ta taotles tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna perekonnaregistri köidete lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste isikute kohta täpsustanud, millistest konkreetsetest isikutest jutt käib ega esitanud andmeid, millistest vastustaja võinuks järeldada, et nimetatud isikute eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele on juurdepääsupiirangu kehtivus lõppenud, ega olnud esitanud ka õigustatud isikute poolt antud volitust, siis on vastustaja põhjendatult keeldunud nimetatud teabenõude täitmisest Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 1 alusel.

11. Ringkonnakohus leidis Avaliku teabe seaduse § 37 lg-test 1 ja 3 tulenevalt, et juurdepääsupiiranguga ei ole kaitstud sellised dokumentides ja arhivaalides sisalduvad isikuandmed, nagu andmesubjekti nimi, tema sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. Samas on nendega seatud kolmandatele isikutele tähtajaline juurdepääsupiirang isikuandmetele, mis puudutavad isiku põlvnemist, tema sünni- ja surmakohta, perekonnaseisu, surma põhjust, laste olemasolu jms eraelulisi andmeid.

12. Kassatsioonkaebuses palub OÜ Eesti Isikuloo Keskus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsus osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a otsuse, ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

13. Kassatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme - HKMS § 5 lg 1 ning TsMS § 231 lg 4, kuivõrd ta on jätnud hindamata kaebaja poolt esitatud tõendid;

2) Kohus on ekslikult leidnud, et teabenõuded sisaldasid nii juurdepääsupiiranguga kaitstavat kui ka mittekaitstavat informatsiooni;

3) Kohus on tõendeid vääralt hinnates leidnud, et Ph. Michelsoni ja K. Embergi perekirjad sisaldavad andmeid ka nende laste eraeluliste isikuandmete kohta;

4) Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et isiku põlvnemine, tema sünni- ja surmakoht, perekonnaseis, surma põhjus, laste olemasolu jms on eraelulised isikuandmed, millele kehtivad juurdepääsupiirangu tähtajad;

5) Kohus on ebaõigesti seadust kohaldades asunud seisukohale, et Avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 1 alusel on vastustaja põhjendatult keeldunud täitmast teabenõuet tutvumise taotluses Püttsepa-nimeliste isikute perekonnaregistri lehekülgedele. Kohus leiab ekslikult, et kaebaja oleks pidanud täpsustama, milliste Püttsepa-nimeliste isikute andmeid ta soovis ning esitama õigustatud isikute volituse;

6) Kohus on leidnud, et teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest muuhulgas juhul, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused või seda ei võimalda teabekandja tüüp. Samas Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnal on olemas vastavad tehnilised võimalused ning ka teabekandja tüüp võimaldab teabenõude täitmist soovitud viisil.

14. Tartu Maavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu.

15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ Eesti Isikuloo Keskuse Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale esitatud taotlus on teabenõue Avaliku teabe seaduse mõttes ning nimetatud osakonna andmekogudes või arhivaalides fikseeritud teave on avalik teave Avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 tähenduses.

16. Avalikule teabele võib Avaliku teabe seaduse § 3 lg 2 kohaselt juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras.

17. OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõudes taotletavad andmed on isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, sh nende kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele võib riivata PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning ahendab isiku privaatsfääri tervikuna. Seetõttu on isikuandmete töötlemisele kehtestatud erikord, mille õiguslikud alused on sätestatud nii Avaliku teabe seaduses kui ka Isikuandmete kaitse seaduses. Samuti võivad vastavad sätted sisalduda eriseadustes. Perekonnaseisualase teabe töötlemist reguleerib eriseadusena Perekonnaseadus. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu poolt käesoleva asja lahendamisel PkS-s sisalduva regulatsiooni kohaldatavusele antud hinnanguga. AvTS § 39 lg 1 1. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele eraelulistele isikuandmetele kooskõlas Isikuandmete kaitse seaduse ning Avaliku teabe seadusega. Üldjuhul eeldab isikuandmete töötlemine isiku nõusolekut. AvTS § 39 lg 3 p 1 nägi kolmanda isiku eraelulistele isikuandmetele juurdepääsuõiguse eeldusena ette puudutatud isiku poolt antud juurdepääsuloa. 1. oktoobrini 2003 kehtinud IAKS § 8 lg 1 eeldab isikuandmete töötlemisel samuti isiku nõusolekut. Ka isiku surma järgselt kaitsevad isiku privaatsfääri seadusega sätestatud juurdepääsupiirangud.

18. Avaliku teabe seadus 1. oktoobrini 2003 kehtinud redaktsioonis eristas kolme liiki isikuandmeid: delikaatseid, eraelulisi ning muid isikuandmeid. 1. oktoobrini 2003 kehtinud Isikuandmete kaitse seadus sisaldas delikaatsete isikuandmete loendi, mida võidi täiendada eriseadustega. Tulenevalt AvTS § 37 lg-st 1 kehtisid delikaatsetele ja muudele eraelulistele isikuandmetele juurdepääsupiirangud. Teabenõude esitamise ajal kehtinud õigusaktid ei määratlenud üksikasjaliselt delikaatseteks ja eraelulisteks isikuandmeteks mitteolevate muude isikuandmete koosseisu ning nende kasutamise korda. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtuga, et sellisteks muudeks andmeteks võivad olla näiteks isiku nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. Samas esineb vaieldamatult ka teisi eelpool nimetamata selliseid isiku omadusi, suhteid või kuuluvust väljendavaid andmeid, mida tuleb käsitleda mittedelikaatsete või mitteeraeluliste isikuandmetena.

19. Avaliku teabe valdaja peab teabenõude läbi vaatama seaduses sätestatud korras, sealhulgas kindlaks tegema, kas teabenõue puudutab kaitstavat informatsiooni, kas teabenõude esitaja on õigustatud nimetatud informatsiooni saama, kas teabenõue on selge ning kas teabenõue on täidetav taotletud viisil. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ei ole OÜ Eesti Isikuloo Keskuse teabenõude menetlemisel järginud kehtivaid menetlussätteid.

20. Käesolevas kohtuasjas on Tartu Ringkonnakohus põhjendatult eeldanud, et OÜ Eesti Isikuloo Keskus poolt esitatud teabenõue võis sisaldada nii juurdepääsupiiranguga kaitstavaid kui ka mittekaitstavaid andmeid. Samas ei ole Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ega ka kaebust lahendanud kohtud tuvastanud, millised taotluse nõuetest seonduvad juurdepääsupiiranguga andmetega ning millistele juurdepääsupiirangud ei laiene. Teabenõude lahendamisel on ekslik samastada andmekandjat (dokument, arhivaal) selles sisalduvate andmetega. Andmekandja võib sisaldada samaaegselt nii juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele juurdepääsupiirangud ei laiene. Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemist, siis AvTS § 38 lg-st 2 tulenevalt tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguspärane keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muuhulgas delikaatseid või eraelulisi isikuandmeid.

21. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ka nendel juhtudel, kui isikuandmetele juurdepääs ei ole kaitstud AvTS-st tulenevate juurdepääsupiirangutega, ei tähenda see iseendast piiramatut võimalust töödelda selliseid isikuandmeid, s.h pärast isiku surma. Ka sellisel juhul on avaliku teabe hulka kuuluvate isikuandmete kasutamine kolmanda isiku poolt õigustatud selleks piisava õigusliku huvi olemasolul ning sellise informatsiooni töötlemisel ei tohi alusetult kahjustada teiste isikute õiguslikult kaitstavat privaatsust. Käesolevas asjas põhistas kassaator Riigikohtus oma huvi IAKS § 8 lg 1 punktides 1 ja 5 nimetatud asjaoludega. Kohtuasja materjalidest nähtub, et teabenõude esitaja soovis teavet eesmärgil, et koostada väidetavalt kliendi tellimusel Püttseppade sugupuu.

22. Antud juhul tuleb arvestada, et isiku sugupuu koostamine, kasutamata selleks perekonnaseisuosakondades olevaid perekonnaregistri dokumente, on sageli äärmiselt raske või võimatugi. Isiku huvi oma päritolu, esivanemate, sugulaste ning hõimlaste kindlakstegemiseks on sotsiaalselt põhistatud huvi, mis on kooskõlas ühiskonnas levinud arusaamade ja väärtushinnangutega. Sellise huvi realiseerimise piirangud peavad tuginema seadusele ja olema põhjendatud. Olulisimaks piiranguks on teiste isikute õiguslikult kaitstav privaatsfäär. Sellise teabenõude täitmine võib puudutada mitte üksnes konkreetsesse suguseltsi kuuluvate isikute, vaid ka teiste isikute privaatsfääri. Teabevaldaja peab kaaluma neid erinevaid huve ning kajastama seda ka oma otsustuses.

23. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et OÜ Eesti Isikuloo Keskus oli Püttsepa sugupuu koostamiseks volitatud vastavasse suguseltsi kuuluva isiku poolt. Kassaatori väited töö teostamisest isiku tellimusel on paljasõnalised. Tuleb aga arvestada, et kassaatoriks on äriühing, mille tegevuse üheks põhivaldkonnaks ongi sugupuude koostamine. Sellisena on esitatud teabenõue seotud isiku ettevõtlusvabaduse teostamisega. 1. oktoobrini 2003 kehtinud IAKS § 8 lg 1 p 5 lubas mittedelikaatsete isikuandmete töötlemist ilma isiku nõusolekuta, kui töötlemise eesmärk on kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui andmesubjekti huvid ei ole olulisemad. Eelnimetatud asjaoludel saab teabevaldaja otsus teabenõude osas olla vaid diskretsiooniotsus, mis põhineb erinevate huvide kaalumisel. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Eelnimetatud põhimõttest tuleb lähtuda ka juhul, kui haldusorgan oma otsustuse vormistab kirjana. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond ei ole hinnanud neid erinevaid huvisid, mis võis viia ekslikule lõppjäreldusele. HKMS § 19 lg 6 kohaselt juhul, kui halduskandja on tegutsenud diskretsiooni alusel, peab asja arutav kohus kontrollima ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Tartu Ringkonnakohus oma otsuse põhistamisel ei ole eelnimetatud sätet järginud.

24. Avaliku teabe taotleja soovis tutvuda Tähtvere ja Ropka valla ning Tartu linna perekonnaregistri lehekülgedega, mis sisaldavad andmeid Püttsepa-nimeliste isikute kohta, ja saada koopiad surmaregistri lehekülgedest konkreetsete isikute kohta. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna poolt teabenõude mittetäitmise üheks motiiviks on teabenõude ebaselgus, mida seondati eelkõige Püttsepa-nimeliste isikute osas nõutavate isikuandmete ebapiisava piiritlemisega taotleja poolt. Nõude ebaselgus võib olla üheks teabenõude rahuldamata jätmise aluseks. Samas peab teabevaldaja omal algatusel püüdma välja selgitada taotleja tegelikku soovi. Vastavalt AvTS § 9 lg 2 p-le 5 ja §-le 15 ning HMS §-le 36 laieneb teabevaldajale teabenõudja abistamiskohustus. AvTS § 15 lg 4 kohaselt kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust. Teabenõude täitmisest ebaselguse motiivil võib vastavalt AvTS § 23 lg 1 p-le 3 keelduda vaid juhul, kui teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb. Antud asja materjalidest ei nähtu, et Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond oleks enne keelduvat otsustust vajaliku määral täitnud seadusest tulenevat eelnimetatud abistamiskohustust.

25. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et teabenõudja ei ole esitanud kindlaid andmeid selle kohta, et R. Michelsoni isikuandmetele juurdepääsupiirangute osas oleksid möödunud AvTS § 40 lg-s 3 ja ArhS § 42 lg-s 3 sätestatud tähtajad. Riigikohtu halduskolleegium peab eelnevaga seoses vajalikuks märkida, et antud asjas ei ole tõendatud, et nimetatud isikut hõlmav soovitav teave on terves ulatuses hõlmatud juurdepääsupiiranguga. Olulisemat tähtsust omab aga asjaolu, et isiku täpse sünni- või surmaaja kindlakstegemise kohustuse asetamine teabenõudjale ei ole mõistlik, see ei ole kooskõlas ka haldusorganile pandud abistamiskohustusega.

26. Teabetaotleja poolt soovitud teabenõude täitmise viis võib olla teabevaldajale ebamõistlikult koormav või isegi võimatu seaduses sätestatud piirangute tõttu. Seetõttu võib teabevaldaja keelduda teabe väljastamisest teabenõudes soovitud viisil. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene aga teabevaldaja õigus keelduda teabe väljastamisest motiivil, et teabenõude täitmise viis pole sobiv. Vastavalt AvTS § 17 lg-tele 2 ja 7 tuleb teabevaldajal teabenõude soovitud viisil täitmise võimatusel valida sobiv teabenõude täitmise viis, konsulteerides võimaluse korral enne teabenõude täitmist teabenõudjaga. Käesoleva asja materjalidest ei tulene, et teabevaldaja oleks oma toimingutes tuginenud eelnimetatud seadusesättele.

27. Kassaator on taotlenud, et Riigikohus tühistaks Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a otsuse haldusasjas nr 2-3-10/2003 osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsuse ning kohtukulud osaliselt välja mõistmata. Kassaator taotles asja saatmist tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks käesolevas asjas teha uus otsus. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2003. a kohtuotsus tuleb tühistada osas, millega Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2002. a kohtuotsuse. Käesolevas otsuses toodud motiividel tunnistab Riigikohtu halduskolleegium Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna keeldumise teabenõude täitmisest õigusvastaseks. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakond peab OÜ Eesti Isikuloo Keskus teabenõude käesoleva otsusega hõlmatud osas uuesti läbi vaatama, juhindudes seaduses sätestatud menetlusnormidest. Riigikohtu halduskolleegium ei saa kohustada Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda väljastama OÜ-le Eesti Isikuloo Keskus teabenõudes soovitud andmeid. Teabenõude uuel läbivaatamisel tuleb Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnal määrata andmete väljastamise lubatavus, täpsustada andmete koosseis ning võimalik väljastamise viis.

28. Kassaator on esitanud kohtukulude nõude. Käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et OÜ Eesti Isikuloo Keskus on kandnud õigusabikulusid Tartu Halduskohtus 5900 krooni, millele lisandub riigilõiv, ning Tartu Ringkonnakohtus 5980 krooni 70 senti, millele lisandub riigilõiv. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus rahuldas kaebuse osaliselt, mõistis kohus välja kohtukulud pooles ulatuses, s.o 5950 krooni 35 senti. Riigikohtus on kassaatori kantud õigusabikulud 6254 krooni. Uue otsusega rahuldab Riigikohtu halduskolleegium kohtukulude nõude täies ulatuses, mõistes kassaatori kasuks välja kohtukulud alljärgnevalt: Tartu Halduskohtus ning Tartu Ringkonnakohtus kantud õigusabikulud 5950 krooni ja 35 senti ning õigusabikulud Riigikohtus 6254 krooni, kokku õigusabikulud 12 204 krooni ja 35 senti. Kaebuse rahuldamisel kuulub tagastamisele ka kautsjon.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld