KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine" vabastati viidetega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg-le 1 ja § 130 lg-le 1, kohtute seaduse (KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009 koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisega.

2. S.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-k tühistamist, Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohale ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmist. Kaebust põhjendati järgmiselt:

a) vastustaja, jättes kasutamata ATS § 117 lg 1 p-st 3 tulenevad võimalused kohtunikuabi teenistusest vabastamiseks kõrgharidust tõendava dokumendi puudumise tõttu, ei teinud kõike vajalikku, et vältida kaebaja teenistusest vabastamist. Harju Maakohtus on tänaseni kohtunikuabina teenistuses ametnik, kelle teenistuses olemist seadus otseselt keelab: E. O.-l puudub nõutav kõrgharidus;

b) Harju Maakohtu töökorraldusest tulenevalt ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik, mistõttu tuleb kohaldada ATS § 116 lg-t 2, mille kohaselt võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Kaebaja teenistus on kinnistamise alal kestnud kokku 14 aastat 3 kuud ja 23 päeva, sellest kohtunikuabina 10 aastat 6 kuud ja 3 päeva. Kaebajale teadaolevalt on mitmel Harju Maakohtu kohtunikuabil temast tunduvalt lühem teenistusstaaž. Kaebaja on lesk ja tema ülalpidamisel on kaks last. Kaebaja andmetel mitmel Harju Maakohtu kohtunikuabil ülalpeetavad puuduvad;

c) kaebaja koondamiseks puudus vajadus, kuna Harju Maakohtus oli täitmata üks kohtunikuabi ametikoht;

d) kaebaja teenistusest vabastamise põhjendusena teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles kohtumenetluses.

3. Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2009. a otsusega jäeti S.T. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:

a) alates 1. jaanuarist 2009 vähenes Harju Maakohtus ametikohtade, sh kohtunikuabi ametikohtade arv. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kaebaja teenistusest vabastamise õigusliku alusena on õigesti märgitud ATS § 116 lg 1;

b) ATS § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Viidatud lõike kolmas lause kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui esimeses või teises lauses sätestatud eelistatud isikud ametikohtade täitmiseks puuduvad. Antud juhul on teenistujate esindaja puudumisel õigesti juhindutud põhikohaga ametnike teenistusalastest näitajatest. Otsuse tegemisel on kaebaja teenistusalaseid näitajaid võrreldud teiste samal vaatlusalusel ajaperioodil teenistuses olnud kinnistusosakonna kohtunikeabide teenistusalaste näitajatega, kes täitsid kaebajaga ühesuguseid ülesandeid. Seega on tegemist võrreldavate ametikohtadega. Otsuse tegemisel aluseks võetud näitajad - menetluse kiirus ja ebaõigete kannete (vigade) arv - on põhjendatud ja objektiivselt mõõdetavad. Ka kaebaja ise on enne teenistusest vabastamist leidnud, et tema ja teiste teenistusalaseid näitajaid on võimalik võrrelda: kaebaja on 26. novembril 2008 andnud vastustajale nõusoleku koondamise tõttu vabastamiseks eeldusel, et teenistusse jäävate ametnike teenistusalased näitajad on tema omadega võrreldes paremad. Esitatud andmetest nähtuvalt on kaebaja teenistusalased näitajad teiste kinnistusosakonna kohtunikeabidena teenistuses olnud isikute omadest selgelt halvemad. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. novembrini 2008 on kaebaja teinud kõige rohkem vigu (25) ja keskmine menetlusaeg on olnud kõige pikem (16 päeva). Erinevuse põhjuseks ei saa olla kaebaja poolt teostatud tööde arv (5420), kuivõrd näiteks kaebajast enam töid teinud E.L. (5597) vastavad näitajad olid kaebaja omadest oluliselt väiksemad: 5 ja 8. Asjaolu, et eeltoodud teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles kohtumenetluse käigus, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Seadusest ei tulene, et nimetatud andmeid tuleks kajastada koondamisteates või käskkirjas, millega vormistatakse teenistusest vabastamine;

c) kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 117 lg 4 (ametniku vabastamine mh ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu) käsitleb ametist vabastamist, mitte teenistusest vabastamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-20-03 p 16). Vastustajal puudus võimalus pakkuda kaebajale teist vaba ametikohta.

4. S.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised:

a) asja lahendamiseks pole vaja tuvastada, kas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 on kohaldatav avaliku teenistuse seaduse alusel ametniku koondamise kohta antud käskkirja suhtes. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Küsimus sellest, millisel ametnikul on paremad teenistusalased näitajad, ei ole lahendatav kaalutluse teel. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille kohaldamist on võimalik kohtumenetluses kontrollida;

b) kolleegiumi arvates tugineb halduskohtu seisukoht, et kinnistusosakonnast koondati 4 kohtunikuabi ametikohta, asjas esitatud tõenditel. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud, et kinnistusosakonnast koondati 4 kohtunikuabi ametikohta, millest 1 oli täitmata. Ametikohtade, sh täitmata ametikoha koondamine toimus 16. veebruari 2009. a käskkirjaga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009. Apellant leiab, et selline tema suhtes ebasoodsa mõjuga haldusakt on antud tagasiulatuvalt, mistõttu on see haldusakt põhiseadusevastane. Ringkonnakohus märgib esiteks, et apellant ei ole vaidlustanud käskkirja, millega selline täitmata ametikoht koondati. Teiseks nähtub kohtunikuabi koondamiseks tehtud ettevalmistustest, et ametikoha koondamist ei otsustatud sisuliselt tagasiulatuvalt alles 2009. a veebruaris;

c) apellandi väide, et L. A. nimetati vahetult pärast apellandi teenistusest vabastamist kohtunikuabi ametikohale, ei põhine tõenditel. Apellandi esitatud tõenditest nähtub, et L. A. oli teenistuses kohtunikuabikandidaadi koosseisuvälisel ametikohal. Kohtunikuabi ametikoht ja kohtunikuabikandidaadi koosseisuväline ametikoht ei ole võrreldavad ning kohtunikuabi ei saa võtta teenistusse kohtunikuabikandidaadi ülesannetest ja eesmärgist nähtuvalt kohtunikuabikandidaadina;

d) kolleegium nõustub vastustajaga, et E. O. ametist vabastamiseks polnud alust. E. O. nimetati kohtunikuabi ametikohale 3. veebruaril 1997. 26. juunil 1996 vastu võetud kohtuniku staatuse seaduse, kohtute seaduse, kinnistusraamatu seaduse, äriseadustiku ja abieluvararegistri seaduse muutmise seadusega täiendati kohtuniku staatuse seadust §-ga 43, mille lõige 1 sätestas, et kuni 1. septembrini 1999 on justiitsministril õigus nimetada kohtunikuabiks isik, kellel puudub kohtuniku staatuse seaduse § 3 lõikes 6¹ nimetatud haridus (vastavas rakenduskõrgkoolis või Tartu Ülikoolis omandatud juriidiline haridus), kuid kes on läbinud ettevalmistusteenistuse ja sooritanud kohtunikuabi eksami. Hilisemat hariduse omandamise nõuet juba teenistuses olevatele kohtunikuabidele ei kehtestatud ega nende ametist vabastamist ette ei nähtud;

e) kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemuste võrdlemine oli võimalik ning ATS § 116 lg 2 teisest lausest tulenevalt ka vajalik. Harju Maakohtu struktuurist ja koosseisust nähtub, et kohtunikuabide ametikohad olid erinevates kohtu struktuuriüksustes (sh kinnistusosakonnas, registriosakonnas, õigusteenistuses ja õigusemõistmise funktsiooniga seotud osas). Koosseisu muudatused (ametikohtade arvu vähendamine) toimusid nii kohtunikuabide ametikohtade üldarvus kui ka erinevates struktuuriüksustes ette nähtud kohtunikuabide ametikohtade arvudes. Kinnistusosakonnas kohtunikuabi ametikoha koondamise korral ei saa apellant nõuda, et koondamise tõttu vabastataks ametist teises struktuuriüksuses töötav kohtuametnik, sh kohtunikuabi, kelle ametikohta ei koondata (ATS § 116 lg 4 sellist tähendust selgitas Riigikohtu halduskolleegium 22. jaanuari 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-05). Seetõttu oli võimalik võrrelda kohtunikuabide töötulemusi kinnistusosakonna siseselt. Teistes struktuuriüksustes vabade ametikohtade, sh kohtunikuabide ametikohtade puudumist tõendab vastustaja poolt esitatud maakohtu esimehe ja kohtudirektori sellekohane tõend. Apellant ei ole selle tõendi usaldusväärsust ümber lükanud;

f) kinnistusosakonnas jäi alates 1. septembrist 2009 alles 17 kohtunikuabi ametikohta, sh kinnistusosakonna juhataja ametikoht. Apellant märgib õigesti, et võrdlusandmed töötulemuste osas kajastavad 15 kohtunikuabi andmeid ebaõigete kannete tegemisel (tl 45 ja 72) ja 18 kohtunikuabi andmeid menetlusaja osas (tl 47; samad andmed 17 kohtunikuabi osas tl 71), sh apellandi andmed. Et võrrelda apellandi teenistusalaseid näitajaid ametisse jäetud kohtunikuabide teenistusalaste näitajatega, peaks võrdlusandmed puudutama üldjuhul kõiki ametisse jäänud kinnistusosakonna kohtunikuabisid ja apellanti. Vastustaja esindajad selgitasid ringkonnakohtu istungil, et võrdlusandmeid ei kogutud nende kohtunikuabide töötulemuste kohta, kes viibisid võrdluse aluseks olnud perioodil lapsehoolduspuhkusel ning kelle teenistussuhe oli seetõttu peatunud. Ka kõigi nende kohtunikuabide puhul, kelle osas on esitatud andmed keskmise menetlusaja kohta, ei olnud võimalik tehtud vigade arvu arvesse võtta, sest nad olid märgitud perioodil pikema aja vältel lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus asjakohane;

g) apellant märgib, et töötulemusi pole kinnistusosakonna kohtunikuabidel võrreldud abieluvararegistri andmete töötlemise osas ega maksekäsu kiirmenetluse osas. Vastustaja väitel ei olnud kumbki nimetatud ülesannetest kohtunikuabidel mahukas ning kinnistamisasjad moodustasid umbes 92 % kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemustest. Vastustaja neid väiteid pole apellant kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Kolleegiumi arvates saaks nende töö mahult vähemoluliste ülesannete täitmise tulemuslikkuse võrdlemine olla oluline vaid juhul, kui kinnistamisasjade lahendamisel oleks apellandi ja teiste kohtunikuabide töötulemused võrdsed või ligilähedaselt samasugused. Kinnistamisasjades tehtud vigade arvu arvesse võttes saab aga asuda seisukohale, et sellise olukorraga tegemist ei olnud;

h) isegi kui apellandil neist tõenditest nähtuv pikem menetlusaeg kinnistamisasjade lahendamisel võib olla tingitud sellel ametnikul olevast varasemast suurest lahendamata asjade jäägist ning oleks asutuse sobiva töökorraldusega olnud kõrvaldatav - lahendatud asjade arv on apellandil üks suuremaid, mistõttu uue lahendamata asjade jäägi tekkimine ebausutav - on vigade arv apellandil ülekaalukalt suurim. Halduskohus sedastas õigesti, et see võib kaasa tuua riigi vastutuse ning on seega oluline näitaja;

i) ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi kahtlusi tööülesannete võrdlemise kohta esitatud andmete usaldusväärsuse osas. Asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja, dokumendi õigsust pole kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest. Apellant pole esitanud ühtegi väidet, mis annaks alust seada neid andmeid kahtluse alla andmete võimaliku ebaõigsuse tõttu.

6. S.T. esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kassaator leiab, et teenistusest vabastamisel rikuti ATS nõudeid:

a) Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli koondamismenetluse ajal vakantne kohtunikuabi ametikoht, kuhu võeti kohtunikuabina teenistusse koosseisuväline kohtunikuabi kandidaat;

b) vastustaja on omaks võtnud, et kuigi Justiitsministeerium teatas kuuest kohtunikuabi ametikoha koondamisest, koondati tegelikkuses 8 kohtunikuabi ametikohta;

c) kohtunikuabide võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel ei ole kohtu töökorralduse ja teenistusülesannete jaotamise tõttu võimalik. Seega pidanuks vastustaja kohaldama ATS § 116 lg-t 2 ning võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistama ametnikku, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

7. Justiitsministeerium esitas S.T. kassatsioonkaebusele kirjaliku vastuse, milles vaidles kassatsioonkaebuses toodud väidetele täies ulatuses vastu.

8. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade juurde.

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas S.T. teenistusest vabastamine ATS § 116 lg 1 alusel toimus õiguspäraselt.

10. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

11. Toimiku materjalides nähtub, et Harju Maakohus esitas 20. novembril 2008. a Justiitsministeeriumile ettepaneku koondada seoses ametikohtade arvu vähendamisega 1. jaanuarist 2009. a kuus kohtunikuabi ametikohta. Arvestades eeltoodut, teatas justiitsminister 26. novembri 2008. a kirjas nr 3.1-19/13363 S.T.-le, et ATS § 116 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel vabastatakse ta 1. jaanuarist 2009 teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt. Koondamisteates märgiti, et vabu ametikohti, mis vastaksid S.T. erialale ja kvalifikatsioonile, käesoleval hetkel pakkuda ei ole. (Tl 19)

12. ATS § 116 lg 1 alusel vabastati justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-k p 1 kohaselt S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009. a koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega. Käskkirja p 2 kohaselt loeti S.T. viimaseks tööpäevaks 31. detsember 2008. a. (Tl 17)

13. Tallinna Halduskohtule kirjalikult esitatud kohtukõnes märkis S.T., et tema koondamiseks puudus vajadus, kuna Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli täitmata üks kohtunikuabi ametikoht. Justiitsministeeriumi poolt esitatud kirjalikust dokumendist nähtub, et poolteist kuud pärast S.T. teenistusest vabastamist on Harju Maakohtu kohtudirektor 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4 vähendanud tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009 kinnistusosakonna kohtunikuabide arvu. (Tl 88-89)

14. Kolleegium leiab, et kohtud on teinud Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a käskkirjast nr 8-3/4, millelt nähtub, et 1. oktoobrist 2008 kuni 16. veebruarini 2009 oli Harju Maakohtu kinnistusosakonna üks vakantne kohtunikuabi ametikoht, vale järelduse. Riigikohtu istungil nõustus Justiitsministeeriumi esindaja sellega, et nii S.T. teenistusest vabastamisest teavitamise hetkel 26. novembril 2008, teenistusest vabastamise käskkirja nr 318-k andmisel 10. detsembril 2008, kui ka S.T. vabastamise päeval 31. detsembril 2008, oli vakantne kohtunikuabi ametikoht olemas.

Kolleegium leiab, et kuigi Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4 "Harju Maakohtu struktuuri ja koosseisu kinnitamine" likvideeris kohtudirektor tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna ühe kohtunikuabi ametikoha (tl 75 pöördel), ei muuda see olematuks fakti, et S.T. koondamise ajal ja tegelikkuses kuni 16. veebruarini 2009, oli kinnistusosakonnas üks vakantne kohtunikuabi ametikoht ning sellises olukorras koondamissituatsioon puudus.

15. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust ka asjaolu, et teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles kohtumenetluse käigus. ATS § 132 lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama andmeid vabastamise aluse formuleeringule viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Kolleegium selgitab, et õiguspäraseks ei saa pidada ATS § 116 lg 2 alusel paremate teenistusalaste näitajate põhjuste väljatoomist alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus. Kuigi kolleegium on 10. juuni 2009. a kohtuasjas nr 3-3-1-37-09 p-s 15 leidnud, et ATS § 116 lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomist alles kohtuliku kontrolli käigus tuleb pidada lubatavaks, ei ole sellise erandi loomine ATS § 116 lg 2 puhul võimalik.

ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse.

16. Kolleegium peab obiter dictum korras vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtumenetluse käigus on Justiitsministeerium esitanud halduskohtule statistilised andmed ebaõigete kannete kohta (tl 45, 46) ja kohtunikuabide menetlusaja ning vigade arvu kohta (tl 71, 72), mis on allkirjastamata ja dateerimata.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et "asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja, dokumendi õigsust pole kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest."

Kolleegium leiab, et Justiitsministeeriumi poolt halduskohtule esitatud statistikat kajastavad andmed ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 mõttes dokumentaalseteks tõenditeks. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Käesoleval juhul puuduvad statistiliste andmete autori identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja allkiri.

17. Eeltoodud põhjustel tuleb S.T. kassatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu ning ringkonnakohtu otsused tühistada. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse, millega tühistatakse Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkiri nr 318-k.

18. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kassaator on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Seetõttu tuleb S.T. teenistusse ennistada ja mõista Justiitsministeeriumilt tema kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puuduvad üksikasjalikud andmed S.T. kasuks välja mõistetava summa täpsustamiseks, tuleb Justiitsministeeriumil kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus.

19. S.T. on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kolme kohtuastme peale kokku on kaebaja menetluskulud 23 600 krooni (tl 84-86, 178, 180). Nimetatud summa mõistab kolleegium Justiitsministeeriumilt S.T. kasuks välja.

20. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann