3-2-1-99-01

K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. juunil 2001. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses 28. mail 2001. a läbi Karin Tõnissoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/269/01.

K. Tõnisson palus esitatud hagis tunnustada AS Uus Kodu pankrotimenetluses 1 800 000 krooni esimese järgu nõudena ja 1 078 451 krooni viienda järgu nõudena. Sellele vaidlesid vastu pankrotihaldur R. Kallaste ja võlausaldajad M. J. Toivola ning Ekelin Ehitus AS.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet kostja AS Uus Kodu pankrotimenetluses 1 800 000 krooni hüpoteegiga tagatud esimese järgu nõudena ja 1 037 980 krooni viienda järgu nõudena. Linnakohus otsustas kohtukulude jagamise järgmiselt: hageja kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista hagi rahuldatud osas 30 329 krooni, kostja AS Ekelin Ehitus kohtukulud hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas 165 krooni. Linnakohus mõistis hagejale välja AS-lt Uus Kodu (pankrotis) pärast tasaarvestust summas 15 164 krooni 50 senti ja AS-lt Ekelin Ehitus summas 14 999 krooni 50 senti hageja kohtukulud.

Tallinna Ringkonnakohus muutis 1. märtsil 2001. a linnakohtu otsust kohtukulude osas ja tunnustas hageja viienda järgu nõudena 1 027 980 krooni. Esimese järgu nõude tunnustamise osas jäi linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis poolte kohtukulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt ja linnakohtu otsust muudeti.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse kohtukulude poolte kanda jätmise osas ja välja mõista kostjatelt tema kasuks kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele.

Kohus ei ole kohtukulude poolte kanda jätmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Kohtud vähendasid hageja nõuet 50 471 krooni. TsMS § 60 lg 1 ning poolte võrdsuse põhimõtte kohaselt tuleb hagiavalduse osalisel rahuldamisel ja kohtukulude kandmise üle otsustamisel lähtuda ka rahuldatud osa suurusest, esitatud hagiavalduse põhjendatusest, proportsioonidest hagiavalduse rahuldatud ja rahuldamata jätmise osas ning kostja poolset võimalikust pahatahtlikkusest nõude vaidlustamisel ja sellele vastu vaidlemisel.

Kohtukulud saab jätta poolte kanda vaid juhul, kui hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine on proportsioonis rahuldamata jäetud nõude osaga või ilmneb, et kohtuvaidluse pooled on esitanud põhjendamatuid nõudeid või seisukohti.

Kostja AS Uus Kodu (pankrotis) vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtukulude poolte kanda jätmine on põhjendatud. Nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel ei mõista kohus nõudesummat välja, vaid otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise või tunnustamata jätmise.

Kostja Ekelin Ehituse AS ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Ta vaidles hageja nõudele põhjendatult vastu, kuna hageja püüdis saavutada suurema nõude tunnustamist. Seega on väär hageja käsitlus kohtukulude jaotamisest.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub kohtukulude osas tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus TsMS § 60 lg 1 kohaselt jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Selle alusel jättiski ringkonnakohus mõlemas astmes kantud kohtukulud poolte endi kanda.

Kolleegium leiab, et TsMS § 60 lg 1 võimalust poole kohtukulude tema enda katta jätmisest ei või kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel osundatud normis sisalduva kohtukulude jagamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone. Kohtud rahuldasid hagi tunnustades nõuet summas 2 827 980 krooni ja jätsid hagi rahuldamata vaid 50 471 krooni nõude tunnustamise osas. Seega on hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinev. Seepärast on põhjendatum rakendada TsMS § 60 lg 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa