3-2-1-78-00

K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 2000. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 29. mail 2000. a läbi AS Alvigo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1067/99. Istungil osalesid AS Alvigo esindaja vandeadvokaat R. Laus ja AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H. Raig.

AS Eesti Ühispank esitas Tallinna Linnakohtule hagi AS Agar, AS Alvigo ja AS Lazal vastu 1 781 574 krooni saamiseks. Hagi põhjendustel sai AS Agar 15. märtsi 1993. a krediidilepingu alusel AS-lt Eesti Sotsiaalpank laenu 500 000 krooni. 30. aprillil 1993. a sõlmiti selle lepingu lisa, mille alusel pank laenas AS-le Agar täiendavalt 1 500 000 krooni. 30. septembril 1994. a sõlmiti laenu pikendamise leping, millega määrati laenu tagastamise tähtajaks 30. märts 1995. a. AS Agar pole laenu tagastanud. AS Alvigo ja AS Lazal vastutavad kohustuse täitmise eest garandina.

AS Alvigo andis 1. augustil 1994. a pangale garantiikirja, milles garanteeris laenu tasumise AS Agar poolt 954 000 krooni ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni. 22. märtsil 1994. a andis AS Alvigo pangale täiendava garantii 1 000 000 krooni ulatuses laenu tagastamiseks koos intressidega. Samal kuupäeval on AS Alvigo nimel vormistatud ka garantiikohustis AS-le Agar 1 000 000 krooni ulatuses laenu ja intresside tagamiseks, mille kehtivuse ajaks on märgitud 22. september 1994. a. 29. aprillil 1993. a on AS Lazal andnud garantii laenukohustuse täitmise tagamiseks summas 1 500 000 krooni kuni laenu tagastamiseni.

30. märtsi 1995. a AS Eesti Sotsiaalpank ja AS Põhja-Eesti Pank vahelise lepinguga läks sellest laenulepingust tulenev nõudeõigus üle AS-le Põhja-Eesti Pank, kelle õigusjärglane on AS Eesti Ühispank.

27. novembri 1998. a määrusega lõpetas kohus AS Agar osas menetluse seoses tema registrist kustutamisega.

5. aprilli 1999. a kohtuistungil hageja esindaja täpsustas nõuet ja palus välja mõista AS-lt Lazal ja AS-lt Alvigo solidaarselt 954 000 krooni ja AS-lt Lazal täiendavalt 827 574 krooni 50 senti.

Linnakohus rahuldas hagi AS Alvigo vastu, mõistes viimaselt välja 1 835 721 krooni 79 senti, millest 1 781 574 krooni 59 senti kohustise täitmiseks ja 54 147 krooni 20 senti kohtukulude katteks. AS Lazal vastu lõpetas kohus menetluse seoses tema sundlõpetamisega. Kohtuotsuse põhjendustel on tõendatud, et laenusaaja kohustist ei täitnud. Võlgniku sundlõpetamine ja registrist kustutamine ei toonud kaasa garantiikohustise lõppemist. AS Alvigo võttis endale garandina kohustuse täita AS Agar laenukohustus, kui viimane seda ise ei tee. 1. augusti 1994. a garantiikirja kohaselt garanteerib AS Alvigo laenu tasumise AS Agar poolt 954 000 krooni ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni. Garantiikohustusele kirjutas alla seltsi direktor V. Polozov. AS Alvigo poolt kohtule esitatud põhikiri on väljavõtteline ega ole kooskõlas teiste tõenditega. Aktsiaseltsi põhimääruse p 30 järgi oli seltsi täidesaatvaks organiks juhatus (juht). Juhiks oli registriväljavõtte kohaselt alates 16. juunist 1993. a V. Polozov. Seetõttu on V. Polozovi poolt 1. augustil 1994. a võetud garantiikohustis AS-le Alvigo siduv. 22. märtsil 1994. a on AS Alvigo andnud täiendava garantii 1 000 000 krooni suuruse laenu tagamiseks koos intressidega, mis kehtib laenu ja intresside täieliku kustutamiseni. 22. märtsil 1994. a on vormistatud veel üks AS Alvigo garantiikohustis AS-le Agar 1 000 000 krooni ulatuses antud laenu ja intresside tagamiseks, millele erinevalt eelmisest garantiikohustusest on märgitud garantii kehtivuse ajaks 22. september 1994. a. Asjaolu, et 22. märtsi 1994. a kuupäevaga on vormistatud kaks erineva sisuga garantiikirja, ei vabasta garanti vastutusest. Kreeditori valduses oli määramata tähtajaga garantiikiri, mille õigsust kostja ei vaidlustanud.

Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ja mõistis AS-lt Alvigo hageja kasuks välja 954 000 krooni kohustise täitmiseks ja 29 300 krooni riigilõivu. Linnakohus leidis õigesti, et võlgniku lõppemisega ei lõppenud õigussuhe garandi ja kreeditori vahel. AS Alvigo vastutus tuleneb garantiilepingust ning laenukohustuse täitmata jätmine AS Agar poolt ja mittetäitmise asjaolud ei ole käesoleva vaidluse sisuks ega garandi vastutust välistavaks asjaoluks. Asjas on tõendatud, et võlgnik AS Agar saadud laenu ei tagastanud ning et ta on seoses sundlõpetamisega registrist kustutatud. AS Alvigo on apellatsioonkaebuses väitnud, et tema kui garandi vastutus on piiratud 954 000 krooniga. Samas on ta väitnud ka, et garantiikirjad on tühised. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb võetud garantiikohustuse seltsile siduvaks. Kolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. 22. märtsi 1994. a vormistatud garantiikirjast nähtub, et garanteeritakse laenu summas 1 000 000 krooni. 1. augusti 1994. a kirjas on märgitud, et kinnitatakse garantiid võlgniku AS Agar laenule summas 954 000 krooni. Selliselt on garantiid käsitlenud ka hageja. Kohtumenetluses hageja täpsustas oma nõuet ja palus AS-lt Alvigo välja mõista 954 000 krooni, selgitades, et AS Alvigo tagas laenu selle summa ulatuses. Seega ületas linnakohus otsuses nõude piire, mõistes AS-lt Alvigo välja suurema summa, kui hageja soovis.

Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti AS-lt Alvigo välja 954 000 krooni kohustise täitmiseks ja 29 300 riigilõivu ning saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuse põhjendustel lõpeb laenukohustise lõppemisel igal juhul ka garantii kui lisakohustis. TsK § 241 lg 1 p 3 järgi lõpeb kohustis juriidilise isiku likvideerimisega. TsÜS § 54 lg 2 alusel lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisel. AS Agar on Eesti ettevõtteregistrist kustutatud seoses sundlõpetamisega.

TsK § 215 järgi on välistatud garandi vastutus, kui kreeditor on loobunud nõudest võlgniku vastu. Garandi vastutus on täiendav, st garant vastutab vaid siis, kui võlgnevust ei saa kustutada võlgniku arvel. Hageja ei esitanud oma nõudeid pärast AS Agar sundlõpetamise teate avaldamist. Seega pole võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses oleks võlgnik oma laenukohustuse täitnud. Kuna kreeditor pole nõudnud kohustise täitmist võlgnikult, siis ei saa ta kooskõlas TsK §-ga 215 nõuet garandi vastu esitada. Tallinna Linnakohtu määrus menetluse lõpetamises AS Agar vastu esitatud hagis on jõustunud, mistõttu pole enam alust hageda kohustise täitmist taganud isikuid.

Kohtud on registriväljavõtte alusel vääralt leidnud, et seltsi peadirektoril oli õigus vaidlusalust garantiikohustist võtta. Garantii andmise ajal kehtinud TsK §-st 30 tulenevalt saab AS Alvigo organite õiguspädevuse otsustamise aluseks olla seadus, AS Alvigo põhikiri või tema juhtorgani otsused. Aktsiaseltsi põhimääruse p 27 järgi oli aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks aktsionäride üldkoosolek ning p 28 alap 3 järgi valib üldkoosolek juhatuse (juhi) ja määrab kindlaks selle pädevuse. Ilma aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hindamata ei olnud kohtul võimalik otsustada AS Alvigo direktori V. Polozovi volituste üle. 3. jaanuari 1994. a aktsionäride üldkoosolek otsustas, et garantiikirjad summas üle 10 000 krooni väljastatakse ainult juhatuse koosoleku otsusel. Seega puudusid direktoril volitused anda garantiid suuremas summas kui 10 000 krooni ning aktsiaseltsi nimel võetud garantiikohustised, mis seda summat ületasid, olid TsK § 66 järgi tühised. Kohtuotsusest ei selgu, millisest õiguslikust alusest tulenesid V. Polozovi volitused anda garantiid üle 10 000 krooni.

Garantiiga saab tagada vaid tõelist nõuet. Menetlus AS Agar vastu lõpetati. Garandil puudus võimalus vaidlustada nõude tõelisust. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 nõudeid. Otsuses pole täpsustatud, millise garantiikirja alusel AS Alvigo võlgniku kohustuste täitmise eest vastutab. Kohtuotsustes pole märgitud, mis alusel ja millal on aset leidnud protsessiõigusjärglus. Kuna hageja ei esitanud kohtule arvutuste aluseid, siis ei saanud AS Alvigo kohaseid vastuväiteid ja tõendeid esitada.

Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud TsK § 214 ja 215. Linnakohtu järeldusi AS Agar poolt laenu saamise kohta apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud. Apellatsioonikohus pole protsessiõiguse norme rikkunud. Poolte vahel puudus vaidlus, et AS Eesti Sotsiaalpank ja AS Agar vahel oli vaid 15. märtsi 1993. a krediidileping, mida garanteeriti. TsK § 216 kohaselt lähevad nõude omandajale üle ka kohustise täitmist tagavad õigused. Hageja nõudest AS Agar vastu ei loobunud, kuna tema vastu esitati hagi kohtusse. Kohus lõpetas menetluse AS Agar osas tema sundlõpetamise tõttu. AS Agar sundlõpetamise faktist tuleneb juba iseenesest tal vahendite puudumine. Puuduvad andmed, et AS Agar oleks esitanud kohtule avalduse likvideerija määramiseks vastavalt ÄS § 513 lg-le 3¹. Sundlõpetatud äriühingul ei saa olla vara. Üksnes põhikohustise lõppemine nõuetekohase täitmise tagajärjel toob kaasa garantiikohustise lõppemise. Garandi ja kreeditori vahel tekib iseseisev kohustis, kui võlgnik ei ole põhikohustist nõuetekohaselt täitnud ja tema vara arvel ei ole võimalik võlgnevust kustutada ning kui kreeditor on esitanud garandi vastu nõude garanteeritava kohustise täitmiseks. AS-l Alvigo tekkis hageja ees kohustus 21. mail 1996. a, kui hageja esitas talle pretensiooni, milles palus täita garantiist tulenev kohustus. Pretensiooni esitamise ajal ei olnud võlgnik lõppenud ning seega polnud ka põhikohustis lõppenud. Garantiikohustuse täitmisest keeldumine alates garandi vastu nõude esitamisest põhjusel, et võlgnik on kohtumenetluse ajal ilma likvideerimismenetluseta sundlõpetatud, on vastuolus TsÜS §-ga 108. AS Alvigo nimel garantiikirjale alla kirjutanud isikul olid selleks vajalikud volitused. Garantiikirjale kirjutas alla AS Alvigo ainus juhatuse liige (juht) V. Polozov. Viimasel oli AS Alvigo juhatuse pädevus. AS Alvigo pole tõendanud, et garantii andmise ajal oleks juhatuses olnud rohkem kui üks liige. Tähelepanuta tuleb jätta kassatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid, sest kassatsioonimenetluses pole tõendite esitamine lubatud. Kassaator pole pidanud vajalikuks neid tõendeid vastavalt TsMS § 302 lg-le 4 esitada apellatsioonimenetluses.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Tulenevalt TsK § 214 lg-st 1 on garant kohustatud kustutama teise isiku võlgnevuse täielikult või osaliselt kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise korral. Vastavalt TsK §-le 215 on garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele.

Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Alvigo tagas 22. märtsi 1994. a ja 1. augusti 1994. a garantiikirjade alusel garandina AS Agar laenukohustist 954 000 krooni ulatuses. Ka on kohtute poolt tuvastatud, et AS Agar laenukohustist ei täitnud. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et AS Agar sundlõpetamine ja registrist kustutamine ei toonud kaasa garantiikohustise lõppemist. Garantiikohustist ei muuda see, kui võlgnik lõpeb pärast garantiivastutuse tekkimist. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et AS Alvigo on kohustatud kustutama AS Agar võlgnevuse 954 000 krooni suuruses summas. AS Alvigo ei ole kordagi väitnud, et AS-l Agar oleks õigusjärglane, kelle vara arvel saaks võlgnevust kustutada.

Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited ja kaebusele lisatud tõendid jätab kolleegium tähelepanuta, sest neid apellatsiooniastmes ei esitatud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium