RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-4888 muutmata.

2. Jätta STAVILOR GRUPP OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Arvata STAVILOR GRUPP OÜ määruskaebuselt Igor Kotšurovi poolt 22. märtsil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.

1. STAVILOR GRUPP OÜ (hageja) esitas 8. veebruaril 2008 Tartu Maakohtule hagi Demit osaühingu (kostja) vastu 129 210 krooni võlgnevuse, 12 921 krooni viivise, 18 290 krooni kahjuhüvitise ja kahjuhüvitise tasumisega viivitatud aja eest 548 krooni 70 sendi viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus mõistis 6. juuni 2008. a otsusega kostjalt hageja kasuks välja 129 210 krooni, põhinõudelt 12 921 krooni viivist, kahjuhüvitise 9440 krooni ja kahjuhüvitisnõudelt 283 krooni 20 senti viivist. Hageja kohtumenetluses kantud õigusabikuludest jättis maakohus 4/5 kostja kanda. Riigilõivu jättis maakohus kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. novembri 2008. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja vastu osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 44 415 krooni võlgnevuse ja 4441 krooni 50 senti viivise katteks, kokku 48 856 krooni 50 senti. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jättis ringkonnakohus 70% hageja ja 30% kostja kanda. Riigikohus jättis 9. veebruari 2009. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 3. märtsil 2009 Tartu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja avalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 26 500 krooni, millest hageja kanda peab jääma 70%, s.o 18 550 krooni. Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Tartu Maakohus märkis 5. märtsi 2009. a määruses, et kostjal on hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks aega kümme päeva alates avalduse kättetoimetamisest.

4. Kostja esitas 18. märtsil 2009 vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta maakohtu määruse kätte 9. märtsil 2009, mistõttu on vastus esitatud tähtaegselt.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel jätnud arvestamata asjaolu, et ringkonnakohus on jätnud hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses, lähtudes hageja esitatud 16. oktoobri 2007. a arve-saatelehest nr M-67, rahuldamata. Ka 30. septembri 2007. a arve-saateleht nr M-60 kohtueelsete õigusabikulude kohta tuleb jätta arvestamata - see ei kajasta õigusabi, mis puudutab nõuet kostja vastu. Kostja pidas hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 8500 krooni, millest 70% hageja kanda jätmisel tuleb hageja menetluskuludest kostjalt välja mõista 2550 krooni.

Kostja märkis, et maakohus lähtus 5. märtsi 2009. a kohtumääruses muu hulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 176. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kuna ringkonnakohtu otsusega jagati menetluskulud täielikult protsentide järgi ja kohus on määruses õiguspäraselt lähtunud TsMS §-st 176, siis on kostjal vastuses õigus ja kohustus esitada oma menetluskulude nimekiri.

Kostja sai Riigikohtu 9. veebruari 2009. a lahendist hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta teada hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja maakohtu 5. märtsi 2009. a kohtumääruse kättesaamisel 9. märtsil 2009. Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamist. Samas on kostja seisukohal, et ka TsMS § 176 lg 2 alusel on asjas põhjendatud kostja menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt väljamõistmine. Kostja menetluskulud kokku on 41 000 krooni (ilma käibemaksuta), millest 30% kostja kanda jätmisel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 28 700 krooni.

5. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Hageja leidis, et kuivõrd 16. oktoobri 2007. a arve-saatelehe nr M-67 sisuks on muu hulgas asja analüüs, tõendite ja taustinformatsiooni kogumine ning konsultatsioonid, tuleb sellel arvel-saatelehel kajastuvad õigusabikulud välja mõista. Arusaamatu on ka kostja väide selle kohta, et 30. septembri 2007. a arve-saateleht nr M-60 ei kajasta õigusabi, mis puudutab nõuet kostja vastu. Arve-saatelehe nr M-60 sisuks on õigusabi tasu vastavalt käsunduslepingule. Hageja sõlmis esindajaga käsunduslepingu selleks, et esindaja tegeleks hageja nõudega kostja vastu. Seega tuleb ka arve-saatelehest nr M-60 tulenevad õigusabikulud välja mõista.

Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud. Alates hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja maakohtu 5. märtsi 2009. a kohtumääruse kättesaamisest 9. märtsil 2009 kuni kostja kirjaliku vastuväite esitamiseni 18. märtsil 2009 oli kostjal piisavalt aega esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning kostja taotlus avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks on ilmselgelt põhjendamatu.

Kuivõrd TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt on tegemist seadusliku tähtajaga, siis seda ei saa kohus määrusega pikendada. Kostja väljavaated oma menetluskulude kindlaksmääramiseks oleksid olnud suuremad, kui ta esitanuks tähtaja ennistamise taotluse. Seda pole kostja teinud. Kostja on omaks võtnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi tähtaegselt esitamata.

6. Tartu Maakohus rahuldas 21. septembri 2009. a määrusega hageja avalduse osaliselt ja kostja avalduse täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2550 krooni ning kohustas määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjat tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 28 700 krooni.

Maakohtu määruse kohaselt sätestab TsMS § 176 lg 2, et kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 9. veebruaril 2009. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3. märtsil 2009. Nimetatud avaldus edastati 5. märtsil 2009 määrusega kostjale. Kostja esitas vastuse koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega 18. märtsil 2009. Seega on mõlemad avaldused esitatud tähtaegselt. Avaldustele on lisatud arved. Hageja menetluskulud on 26 500 krooni, millest 70%, s.o 18 500 krooni, jääb hageja enda kanda. Ringkonnakohtu 10. novembri 2008. a otsuse p-s 7.3 on põhjendatud, miks jäeti hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu (arve nr M-67, tl 17) välja mõistmata. Samuti ei ole põhjendatud hageja arve nr M-18 (tl 162).

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 28 700 krooni ning millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 5400 krooni. Hageja palus rahuldada enda menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata.

8. Kostja palus jätta maakohtu määruse muutmata.

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 1. märtsi 2010. a määrusega maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega rahuldas poolte taotlused osaliselt. Ringkonnakohus määras hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 2550 krooni ning kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 15 575 krooni. Ringkonnakohus tegi poolte nõuete vahel tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 13 025 krooni.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu määrusega osas, millega määrati hageja kasuks väljamõistetavate õigusabikulude summaks 2550 krooni. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-s 7.3 on ringkonnakohus põhjendanud, miks tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus välja mõista õigusabikulud, mis on kantud enne hagi esitamist. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitas hageja 4 arvet ja nendest 16. oktoobri 2007. a 15 500 krooni suurune arve nr M-67 (tl 161) ja 30. septembri 2007. a 2500 krooni suurune arve nr M-60 (tl 163) on esitatud enne hagi esitamist, mistõttu nende alusel osutatud õigusteenuse tasu taotlus tuleb jätta arvestamata. Hageja väited, et need arved hõlmasid ka hagimenetlust, ei ole tõendatud, samas on eraldi esitatud 4000 krooni suurune arve nr M-18 hagiavalduse koostamise eest. Arvestades hagi keerukust ja mahtu, on nimetatud summa piisav ning kui hageja kasutas hagi koostamiseks rohkem õigusabiteenust, siis ei saaks seda lugeda vajalikuks ega põhjendatuks. Põhjendatud on hageja õigusabikulud arvete M-44 ja M-18 alusel ning nendest 30% on 2550 krooni.

Hageja väide, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise nõude hilinemisega, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras 5. märtsil 2009 kostjale vastamise tähtajaks kümme päeva arvates kättetoimetamisest (tl 167). Kostja seaduslik esindaja sai materjalid kätte 6. märtsil 2009 (tl 170). Kostja esitas vastuväited ja taotluse oma kulude kohta 18. märtsil 2009. Ringkonnakohus möönis, et vastus esitati pärast kümnepäevase tähtaja möödumist. Samas arvestades, et maakohus ei saatnud materjale lepingulisele esindajale ning ei määranud kindlaks TsMS § 176 lg-s 2 sätestatud tähtaega, tuleb lugeda taotlus tähtaegselt esitatuks. Vastus on esitatud hilinemisega, kuid maakohtul oli TsMS § 64 lg 1 kohaselt õigus ka vaikivalt TsMS § 176 lg-s 1 toodud tähtaega pikendada. Kuna maakohus eksis ise tähtaegade määramisel, on see põhjendatud.

Hageja ei ole vaidlustanud kostja menetluskulude suurust põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist. Kostja märkis taotluses, et õigusabikulusid on kantud 41 000 krooni ja sellest tuleb hagejalt välja mõista 70%, s.o 28 700 krooni. Ringkonnakohus leidis, et kostja kulud ei ole deklareeritud summas TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on kostja kuludest põhjendatud 7250 krooni riigilõivu. Arvestades kostja esitatud dokumente, kostja vastust ja apellatsioonkaebust ning kolmel kohtuistungil osalemist, on põhjendatud menetluskulude suuruseks 15 000 krooni. Kuna hageja kanda jäi kohtulahendiga 70% menetluskuludest, siis on kostja nõudest põhjendatud 15 575 krooni. Kostja ei ole taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel viivise väljamõistmist.

10. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada, hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada ning jätta kostja 18. märtsil 2009 maakohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kui hilinenult esitatu rahuldamata.

Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuivõrd arved nr M-67 ja nr M-60 on esitatud enne hagi esitamist, tuleb nende alusel osutatud õigusteenuse tasu taotlus jätta arvestamata. Arve nr M-67 sisuks on muu hulgas asja analüüs, tõendite ja taustinformatsiooni uurimine, konsultatsioonid. Kõik nimetatud toimingud on seotud hageja ja kostja vahelise vaidlusega. Kuna tegemist on keerulise ja spetsiifilise vaidlusega, ei saanud lepinguline esindaja piirduda üksnes hagi koostamisega, vaid hagi koostamisele pidi eelnema töövõtulepingu analüüs, tõendite uurimine, kostja tausta uurimine ja konsultatsioonid kliendiga selleks, et langetada otsus hagi esitamise otstarbekuse üle. Arved nr M-60 ja nr M-67 tuleb lugeda hageja menetluskulude hulka. Poolte lepingulised esindajad on õigusbüroo juristid, kelle tunnitasu ei saa olla märkimisväärselt erinev, seetõttu ei ole õiglane olukord, kus kostja põhjendatud menetluskuludeks loetakse 22 250 krooni ning hageja põhjendatud menetluskuludeks üksnes 8500 krooni.

Ringkonnakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (TsMS § 7), lugedes kostja menetluskulude dokumentide hilisema esitamise tähtaegseks. Maakohus pole määruses ei vaikivalt ega põhjendatult lugenud kostja avaldust tähtaegseks ega peatunud kostja tähtaja pikendamise taotlusel. Ringkonnakohus on täiesti põhjendamatult omistanud maakohtu tegevusele (kostja tähtaja rikkumise tähelepanuta jätmine) vaikiva ning kostjat soodustava tähenduse, milles seisnebki poolte ebavõrdne kohtlemine.

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.

12. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis tema esitatud arved nr M-60 ja nr M-67 hageja menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult arvestamata. Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Praegusel juhul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuivõrd ei ole tõendatud, et arvetes nr M-60 ja nr M-67 kajastatud õigusabiteenus hõlmas ka praeguse asja hagimenetlust, tuleb need arved jätta arvestamata.

13. Teiseks leiab hageja, et kostja esitas oma menetluskulude taotluse hilinemisega. Kolleegium ei nõustu selle hageja seisukohaga.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Ringkonnakohtu otsus, milles jagati poolte menetluskulud protsentides, jõustus Riigikohtu 9. veebruari 2009. a määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3. märtsil 2009.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Maakohus andis 5. märtsi 2009. a määrusega kostjale kümnepäevase tähtaja hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks. Kostja seaduslik esindaja sai määruse kätte 11. märtsil 2009 (tl 170), mitte 9. märtsil 2009, nagu väitis kostja lepinguline esindaja, ega ka mitte 6. märtsil 2009, nagu märkis ringkonnakohus. Kostja esitas vastuse ning oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 18. märtsil 2009.

Kolleegium leiab, et kuigi TsMS § 174 lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi. Ka praegusel juhul jagas ringkonnakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 70% hageja ja 30% kostja kanda. Kuivõrd maakohus märkis 5. märtsi 2009. a määruses, et kostjal on hageja avaldusele vastuväidete esitamiseks aega kümme päeva alates avalduse kättetoimetamisest (tl 167-168), kostja seaduslik esindaja sai määruse kätte 11. märtsil 2009 (tl 170) ning kostja esitas vastuse ning oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 18. märtsil 2009 (tl 172-174), on kostja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulusid tõendavate dokumentidega tähtaegselt.

14. Selgituseks märgib kolleegium veel seda, et kuna kohus oli jaganud poolte menetluskulud protsentides, siis pidanuks maakohus 5. märtsi 2009. a määrusega nõudma TsMS § 176 lg 2 kohaselt kostjalt ka oma menetluskulude nimekirja ja vajadusel seda tõendavate dokumentide esitamist TsMS § 176 lg-s 1 märgitud tähtaja jooksul. TsMS § 176 lg-st 1 tulenevalt tuleb anda vastaspoolele aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastamise tähtaeg ei tohi olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Seega, kui pool esitab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vähem kui 7 päeva enne menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise 30-päevase tähtaja möödumist (nt 29. päeval pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist), tuleb vastaspoolele anda oma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavate dokumentide esitamiseks aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid TsMS § 178 lg 3 järgi ei hüvitata.

16. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik