REIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. märtsi 2009. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-23212 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada NIXOR AD AKTSIASELTSILE kassatsioonkaebuselt 2. novembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

1. NIXOR AD AS (hageja) esitas 10. juunil 2008. a Harju Maakohtule hagi OÜ UVS Eesti (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja osanike 14. aprillil 2008. a toimunud koosoleku otsuste tühisus. 9. juulil 2008. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostja osanike 14. aprilli 2008. a hääletusprotokollis kajastatud otsused ei ole vastu võetud. Selle nõude rahuldamata jätmise korral palus hageja tuvastada kostja osanike 14. aprilli 2008. a otsuste tühisus.

Hagiavalduse kohaselt on kostja osakapital 160 000 krooni. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 78 400 krooni ning Algimantas Pečiulisele kuulub osa nimiväärtusega 81 600 krooni. 4. aprillil 2008. a sai hageja kostja juhatuse liikmelt e-kirja, mis sisaldas kahe otsuse ja hääletusprotokolli eelnõusid. 16. aprillil 2008. a saatis hageja vastuse, milles teatas, et ei ole nõus otsuste vastuvõtmisega ilma koosolekut kokku kutsumata. 17. aprillil 2008. a sai hageja kostjalt hääletusprotokolli, mille järgi loeti otsused vastuvõetuks.

Hääletusprotokoll ja selles sisalduvad otsused on tühised, kuna äriseadustiku (ÄS) § 173 lg 1 kohaselt on otsuse vastuvõtmine ilma osanike koosolekut kokku kutsumata osanike, mitte juhatuse õigus. Tahet võtta vastu otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata oleks pidanud väljendama osanikud, kelle hääled moodustavad vähemalt osanike koosoleku kvoorumi. Kostja põhikirja p 5.4 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Juhatus tegutses vastuolus osanike tahte ja heade kommetega, kui korraldas otsuste vastuvõtmise ilma osanike koosolekut kokku kutsumata.

Isegi kui eeldada, et juhatus sai nõuda otsuste vastuvõtmist osanike koosolekut kokku kutsumata, ei võtnud koosolek esitatud häältearvuga otsuseid vastu. Kostja põhikirja järgi peab otsuse poolt olema 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Ilma osanike koosolekut kokku kutsumata otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust põhikirjas reguleeritud ei ole. Põhikirjas sätestatud suurema häälteenamuse nõuet tuleb kohaldada ka otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul peab otsuse poolt olema 2/3 kõigist osanike häältest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et osanike koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmine ei olnud osanike tahte vastane. Soovi selleks näitas üles kostja enamusosanik. Juhatusel on õigus algatada otsustamist. Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene, et osanikel on õigus võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata ainult siis, kui osanike koosolek seda otsustab. Põhikirja p-de 5.2 ja 5.4 koostoimest tuleneb, et häälteenamuse nõue on mõeldud eelkõige kord aastas toimuva koosoleku otsuste vastuvõtmisele. ÄS § 174 lg 2 kohaselt on osanike otsus, mis tehakse koosolekut kokku kutsumata, vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirjas ei ole suurema häälteenamuse nõuet otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata ette nähtud.

3. Harju Maakohus jättis 10. märtsi 2009. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et puuduvad alused ÄS § 177¹ lg 1 alusel otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsuseid ei võtnud vastu juhatus, nagu väidab hageja, vaid need on vastu võetud enamusosaniku poolthäältega. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Samamoodi on reguleeritud ÄS § 173 lg-s 2 sätestatud korras tehtud otsuse vastuvõtmine. Kuna ÄS § 174 sisaldab eraldi lõikeid osanike otsuste vastuvõtmisel otsuse poolt antud häälte kohta, kui koosolek toimub ja kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, tuleb kostja põhikirja p 5.4 tõlgendada viidatud äriseadustiku sättega koosmõjus. Põhikirja p 5.4 reguleerib vaid otsuse vastuvõtmist koosolekul. Seega tuleb otsuste puhul, mille osanikud võtavad vastu koosolekut kokku kutsumata, lähtuda äriseadustikus sätestatust ning otsuse vastvõtmiseks on vajalik, et otsuse poolt antaks üle poole esindatud häältest, kuna põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. oktoobri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6.

Ringkonnakohus leidis, et seadus ega kostja põhikiri ei sätesta, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata ainult siis, kui nii otsustavad osanikud. ÄS § 173 lg 2 kohaselt on otsuse eelnõu osanikele saatmine juhatuse ülesanne. ÄS § 171 kohaselt määrab juhatus osanike koosoleku päevakorra. Seega määrab ka juhatus küsimused, mida panna hääletamisele osanike koosolekut kokku kutsumata. Seega oli kooskõlas seadusega, et juhatus algatas ja korraldas otsustamise ilma koosolekut kokku kutsumata.

ÄS § 174 lg 2 kohaselt on osanike otsus, mis tehakse osanike koosolekut kokku kutsumata, vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Kostja põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet juhuks, kui otsused võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata. Kasutades erinevat otsuste vastuvõtmise viisi, võib sama küsimuse otsustamisel samade poolthäältega saada erineva tulemuse eelkõige seetõttu, et ühel juhul võetakse otsus vastu häälteenamusega koosolekul esindatud häältest, teisel juhul aga kõigi osadega esindatud häältest. Samuti võib erinevus tuleneda sellest, et äriühingu põhikiri näeb ühel juhul ette suurema häälteenamuse nõude kui teisel juhul.

Otsused võeti vastu kooskõlas kostja põhikirja ja äriseadustikuga ning seetõttu ei ole alust tuvastada nende tühisus. Otsuse heade kommetega vastavust tuleb ÄS § 117 lg 1 kohaselt hinnata lähtuvalt otsuse sisust. Vaidlustatud otsuste sisu ei anna tühistamiseks alust. Äriseadustiku nõuetega kooskõlas otsuse eelnõu hääletusele panek ei saa olla vastuolus heade kommetega.

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

Hageja leiab, et kostja põhikirja p-s 5.4 sätestatud häälteenamuse nõue, mille kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest, laieneb ka otsuse vastuvõtmisele osanike koosolekut kokku kutsumata, kuivõrd oma olemuselt toimub koosolek virtuaalselt, millest ÄS § 173 lg 2 kohaselt võtavad osa kõik osanikud. Vastupidise tõlgenduse korral oleks põhikirja p 5.4 sisutu, kuna kõik osanike otsused saaks vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata ainult enamusosaniku häältega.

Kuivõrd ÄS § 173 lg 2 kohaselt on osanikel õigus, mitte kohustus võtta vastu otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata, ei saa juhatus osanike tahte vastaselt sellist otsustamise viisi kasutada. Tahet võtta vastu otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata oleks pidanud väljendama osanikud, kelle hääled moodustavad vähemalt osanike koosoleku kvoorumi. Kostja põhikirja p 5.4 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest.

Ekslik on maakohtu seisukoht, millega ringkonnakohus nõustus, et põhikirjas sätestatud häälteenamuse nõue on mõeldud eelkõige kord aastas toimuvale osanike koosolekule, mille päevakorras peab olema vähemalt majandusaasta aruande kinnitamine. Põhikirja p 5.2 ei näe ette, missuguseid küsimusi koosolekul peaks otsustama. Kui põhikirja vastuvõtjad oleksid soovinud ette näha erinevatele otsustusviisidele erinevad kvalifitseeritud häälteenamuse nõuded, oleksid nad selle põhikirjas sõnaselgelt ette näinud. Samuti ei ole ringkonnakohtu viidatud ÄS § 117 lg 1 asjakohane säte, kuna see reguleerib täisühingu likvideerimist.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Pooled vaidlevad mh selle üle, kes võib valida osanike otsuse vastuvõtmise viisiks otsuse vastuvõtmise ilma koosolekut kokku kutsumata. Hageja on seisukohal, et sellisel viisil saab otsuse vastu võtta ainult osanike nõusolekul. Kostja on seisukohal, et osanike nõusolekut ei ole vaja. Maa- ja ringkonnakohus on selle küsimuse lahendanud ÄS § 173 lg 2 järgi (otsuse eelnõu osanikele saatmine on juhatuse ülesanne) ja ÄS § 171 järgi (juhatus määrab osanike koosoleku päevakorra), kuid jätnud hindamata selle, kuidas tuleks tõlgendada kostja põhikirja. Selle p 5.2 kohaselt tuleb vähemalt üks kord aastas majandusaasta esimese kuue kuu jooksul pidada osanike koosolek, välja arvatud juhul, kui kõik osanikud on nõus, et koosolekut ei toimu.

11. ÄS § 138 lg 3 kohaselt kinnitavad asutajad asutamislepingu sõlmimisega asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Seega saab kostja põhikirja tõlgendamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Osanikud on selle sätte mõttes käsitatavad lepingupooltena. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb välja selgitada poolte seisukohad põhikirja tõlgendamisel oluliste asjaolude kohta ja tõendid, mida nad oma väidete põhjendamiseks on soovinud või soovivad esitada.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lahendada ka küsimus, kas kostja põhikirja p 5.2 sätestab nõude, et kõigi osanike otsuste vastuvõtmiseks ilma koosolekut kokku kutsumata on vajalik kõigi osanike nõusolek. Kui põhikirja järgi on kõigi osanike nõusolek vajalik, siis selle nõude rikkumisel on osanike otsus ÄS § 177¹ lg 1 järgi tühine.

Kuna osaühingu kohta on esmakanne tehtud 29. novembril 2001. a (tlk 26-27), võib praeguses asjas eelkõige olla tähtis see, kuidas on varem kostja osanike otsuseid vastu võetud. Juhul kui varem on osanike otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata võetud vastu ainult kõigi osanike nõusolekul, siis viitab see sellele, et kostja põhikirja p 5.2 järgi on osanike otsuse vastuvõtmiseks sel viisil vaja kõigi osanike nõusolekut. Kui aga varem on osanike otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata võetud vastu ilma kõigi osanike nõusolekuta, siis viitab see sellele, et põhikirja kohaselt ei ole osanike otsuse vastuvõtmiseks ilma koosolekut kokku kutsumata kõigi osanike nõusolekut vaja. Arvestada tuleb aga ka teisi VÕS § 29 lg-s 5 toodud asjaolusid.

13. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga selles, et ÄS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt on osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekul ja koosolekut kokku kutsumata erinevad häälteenamuse nõuded. Kui soovitakse kõrvale kalduda äriseadustikus sätestatud häälteenamuse nõuetest, tuleb ka osaühingu põhikirjas eraldi ette näha suurema häälteenamuse nõue mõlema osanike otsuste vastuvõtmise viisi kohta. Praeguses asjas ei näe kostja põhikiri ette suurema häälteenamuse nõuet osanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata.

14. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuses on ilmselt ekslikult viidatud ÄS § 117 lg-le 1, mis ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane norm. Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et tegelikult pidas ringkonnakohus silmas ÄS § 177¹ lg-t 1.

15. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Advokaadibüroo Brett & Soop. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada talle.

16. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa