RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-33325 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo HETA 21. septembril 2009. a ABcom Palkmaja Osaühingu (pankrotis) määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

1. ABcom Palkmaja Osaühing (hageja) esitas 14. juulil 2008. a Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu Skandia Arendus (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 170 375 krooni ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. 22. augustil 2008. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 373 369 krooni ja viivise kuni kohustuse täitmiseni.

2. Pärnu Maakohus liitis 1. oktoobri 2008. a määrusega hagid ühte menetlusse ja andis asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.

3. Kostja esitas 10. detsembril 2008. a vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 215 375 krooni, intressi 34 272 krooni 48 senti ja viivise kuni kohustuse täitmiseni.

4. Harju Maakohus rahuldas 24. aprilli 2009. a otsusega osaliselt hagi ja vastuhagi ning mõistis pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel poolte nõuete tasaarvestamist hagejalt kostja kasuks välja 67 914 krooni 63 senti ja võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates 25. aprillist 2009. a kuni otsuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

6. Kostja esitas taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma 140 000 krooni kostja eeldatavate menetluskulude katteks Tallinna Ringkonnakohtu deposiitkontole. Taotluse kohaselt on kostja maakohtu menetluses kandnud õigusabikulusid 110 000 krooni. Kostja eeldatavad menetluskulud on 140 000 krooni. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 137) § 1 lg 1 kohaselt on selles asjas võimalik välja mõista menetluskulusid kuni 180 000 krooni. Hageja on kinnitanud oma rasket majanduslikku olukorda, mille tõttu ta ei ole mitme kuu jooksul olnud võimeline tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Hageja kehva majandusliku olukorra tõttu on kostja menetluskulude sissenõudmine ilmselt võimatu.

7. Tallinna Ringkonnakohus kohustas 4. septembri 2009. a määrusega hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise 140 000 krooni Rahandusministeeriumi tagatiste kontole.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot. Hageja on nii 29. juuli 2009. a kui ka 31. augusti 2009. a riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluses kinnitanud oma rasket majanduslikku olukorda, mille tõttu oli ta sunnitud vähendama ka apellatsioonkaebuse nõuet. Sellest võib järeldada, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral võib tekkida raskusi hagejalt kostja menetluskulude sissenõudmisel.

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi sellega, et jättis põhjendamata miks ta määras tagatiseks 140 000 krooni. Kostja välja toodud eeldatavad menetluskulud on liiga suured. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses on 350 000 krooni. Määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on maksimaalselt sissenõutav õigusabikulu 130 000 krooni.

Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas tagatise nõudmine on TsMS § 196 lg 2 järgi välistatud. Hageja 2008. a majandusaasta aruande kohaselt on hagejal vara 885 013 krooni võrra rohkem kui kohustusi. Ringkonnakohus oleks pidanud kaaluma ka TsMS § 196 lg 2¹ kohaldamist, kuna hageja makseraskused on põhjustanud kostja, kes jättis arved tasumata, maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme hageja nõuete rahuldamata jätmisel, hageja nõue on perspektiivikas ja tuleb rahuldada.

Ringkonnakohus oleks pidanud TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendama tagatise taotluse kolmeliikmelises koosseisus.

9. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

10. Harju Maakohus kuulutas 25. novembri 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-35337 välja hageja pankroti.

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

12. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata, kas on täidetud kõik eeldused, et määrata kostja menetluskulude katteks tagatis. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks sellele, et kontrollida, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. Seega tuleb asja uuel lahendamisel ringkonnakohtul hinnata, kas hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või kuuluvad talle Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kui ringkonnakohus leiab, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb võtta seisukoht, kas TsMS § 196 lg 2¹ alusel võiks tagatise nõudmata jätta.

Ringkonnakohus on jätnud ka põhjendamata, miks ta määras tagatise suuruseks 140 000 krooni. Kostja võib taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 16). Kostja on määruskaebuse peale esitatud vastuses märkinud, et menetluskulud, mille katteks ta tagatise andmist taotleb, koosnevad maakohtus kantud menetluskuludest 110 000 krooni ja eeldatavatest menetluskuludest ringkonnakohtus 30 000 krooni (IV kd, tl 78). Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda.

13. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et kostja taotluse lahendas ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kolleegium leiab, et TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustav määrus on asja ettevalmistav määrusega. Seega võis TsMS § 640 lg 3 kohaselt lahendada kostja taotluse kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatis kohtukoosseisu liige üksinda.

14. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kohaselt teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada OÜ-le Advokaadibüroo HETA.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa