RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-16710 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada Aspen Grupp OÜ-le kassatsioonkaebuselt 15. juulil 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

1. Aspen Grupp OÜ (hageja) esitas 2. mail 2008. a Harju Maakohtule hagi Osaühingu Favorte (endine ärinimi Aktsiaselts Favorte) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 38 940 krooni, viivise 4361 krooni 30 senti ja alates 3. maist 2008. a kuni põhinõude täitmiseni viivise, mille määraks päevas on 0,2% põhinõudest 38 940 krooni.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja korraldama Tallinnas Tehnika 22/Rohu 5 asuva elamu ja selle juurde kuuluvate rajatiste lammutamise ning kostja kohustus tasuma tööde eest 194 700 krooni. Töövõtulepingu p 5.1 järgi pidi hageja alustama töödega hiljemalt 13. septembril 2007. a eeldusel, et objekt on hagejale kooskõlas töövõtulepingu p-ga 3.2.1 üle antud, ning hageja kohustus kõik tööd kostjale üle andma 70 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 21. novembril 2007. a. Kuigi pooled allkirjastasid 12. septembril 2007. a objekti üleandmise-vastuvõtmise akti, ei andnud kostja objekti töövõtulepingus sätestatud olukorras üle. Kostja jättis objektil asuvad kommunikatsioonid lahti ühendamata, mistõttu ei olnud hagejal võimalik töödega alustada. Hageja teavitas kostjat takistavast asjaolust e-kirja teel. Seega oli kostja teadlik, et temapoolse töövõtulepingu täitmata jätmise tõttu ei olnud hagejal võimalik töid teha. Samuti teatas kostja pärast töövõtulepingu sõlmimist hageja juhatuse liikmele, et tööde tähtaegne tegemine ei ole oluline ning hageja võib objektil töid teha teiste suuremahuliste tööde kõrvale jäävatel vabadel hetkedel.

Hageja sai töödega alustada pärast objektil kommunikatsioonide lahtiühendamist 10. veebruaril 2008. a. Hageja lõpetas tööd 28. veebruaril 2008. a. 29. veebruaril 2008. a allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Samal päeval esitas hageja kostjale arve 194 700 krooni tasumiseks. Kostja jättis arve tähtajaks tasumata. Kostja esitas 5. märtsil 2008. a ootamatult hagejale arve 38 940 krooni tasumiseks. Arve selgituse kohaselt oli tegemist töövõtulepingust tuleneva viivisenõudega kokku 100 päeva eest, mille võrra hiljem tööd kostjale üle anti. Kostja saatis 17. märtsil 2008. a hagejale kirja, milles teatas, et ei nõustu hageja 29. veebruaril 2008. a esitatud arvet tasuma, kuna hageja andis tööd töövõtulepingus fikseeritud tähtajast 100 päeva hiljem üle. Tuginedes töövõtulepingu p-le 7.3, nõudis kostja hagejalt leppetrahvi 38 940 krooni, nõustudes tasuma hagejale üksnes 155 760 krooni.

Kuna hageja on töö lõpetanud ja üle andnud ning kostja on töö vastu võtnud, on hagejal õigus saada kogu tasu. Kuna hageja sai alustada töödega pärast kommunikatsioonide lahtiühendamist, tuleb sellest ajast hakata arvestama ka töövõtulepingu p-s 5.1 sätestatud 70-päevast tähtaega. Seega tegi hageja tööd tähtaegselt. Kostja ei esitanud 21. novembrist 2007. a kuni 29. veebruarini 2008. a ühtegi suulist ega kirjalikku nõuet, milles oleks olnud märgitud et töid ei tehta tähtaegselt või töödega ollakse viivituses. Kostja käitus võlasuhtes pahatahtlikult, sest ei teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi. Kuna kostja ootas leppetrahvi nõude esitamisega kuni 17. märtsini 2008. a, on ta võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgi kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse. Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt peab arvete tasumisega viivitanud pool maksma viivist, mille määraks päevas on 0,2%.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Töövõtulepingu p 5.1 kohaselt oli tööde tegemise tähtaeg 21. november 2007. a. Hageja asus lepinguga võetud kohustusi täitma alles 2008. a veebruaris. Selleks ajaks oli juba möödunud lepingu täitmise tähtaeg. Pooled ei ole kunagi sõlminud kokkulepet lepingu tähtaja muutmise kohta. Kostja ei ole kunagi teatanud, et lepingu täitmisel ei tuleks juhinduda kokkulepitud tingimustest. Hageja teatas sideliinist, mis takistab töid, alles 6. veebruaril 2008. a ning kõrvaldas selle takistuse ise 10. veebruaril 2008. a. Hageja lepingurikkumist ei õigusta see, et kostja ei esitanud kirjalikke pretensioone. Samuti ei saa see tõendada olematuid kokkuleppeid lepingu uue tähtaja kohta. Kostja ei ole hagejale esitanud leppetrahvi nõuet, vaid on nõudnud hagejalt viivist. Töövõtulepingu p 7.6 kohaselt oli kostjal õigus hageja tasutav leppetrahv töövõtulepingu alusel väljamakstavatest summadest kinni pidada. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on leppetrahvi nõudega, on nõue hagejale esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja esitas hagejale teatise ja arve viivise nõudmise kohta umbes kolm kuud pärast lepingu täitmise tähtaja saabumist, kuid kohe pärast seda, kui hageja oli lepingu objekti kostjale üle andnud.

3. Harju Maakohus jättis 12. novembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 10. septembril 2007. a töövõtulepingu, mille punkti 1.1.2 alusel kohustus hageja korraldama Tallinnas Tehnika 22/Rohu 5 asuva elamu ja selle juurde kuuluvate rajatiste lammutamise ning lepingu punkti 6.1 alusel kohustus kostja tasuma tööde tegemise eest 194 700 krooni. Töövõtulepingu punktis 5.1 sätestati, et hageja peab alustama töid hiljemalt 13. septembril 2007. a eeldusel, et objekt on töövõtjale kooskõlas töövõtulepingu punktiga 3.2.1 üle antud, ning kohustus kõik tööd tellijale üle andma 70 kalendripäeva jooksul ehk hiljemalt 21. novembriks 2007. a. Hageja alustas töö tegemist 10. veebruaril 2008. a ja lõpetas 28. veebruaril 2008. a. Tehtud töö üleandmine ja vastuvõtmine on fikseeritud 29. veebruari 2008. a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Samal kuupäeval esitas hageja kostjale ka arve, millest 38 940 krooni on senini tasumata.

Töövõtulepingu punkti 1.3.3 kohaselt kuulusid tööde hulka muu hulgas tööde alustamiseks vajalike lubade hankimine, sh tööde ohutuks tegemiseks vajalikud mõõdistus- ja seadistustööd ning asjakohase täitedokumentatsiooni koostamine ja tellijale üleandmine. Lepingu punktis 1.3.4.1 on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud lepingus ja selle lisades sätestatud tingimuste ning ehitusplatsi ja seal valitsevate tingimustega ning et tellija esitatud informatsioon ehitusplatsi ja seal valitsevate tingimuste kohta on olnud piisav. Lepingu punktis 1.3.4.2 on hageja kinnitanud, et on võtnud arvesse kõiki tööde nõuetekohaseks tegemiseks ja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke töid (sh töid, mida tööde koosseisus kirjeldatud ei ole) ning muid tööde teostamist piiravaid või kitsendavaid tingimusi. Seega oli hageja lepingu allkirjastamise hetkeks piisava põhjalikkusega kontrollinud ehitusplatsi. Objekti üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja andis 12. septembril 2007. a objekti hagejale üle. Millegagi ei ole tõendatud hageja väide, et kommunikatsioonide lahtiühendamine oleks olnud kostja lepinguline kohustus. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et pooled leppisid kokku teistsuguses täitmise tähtajas kui pooltevahelises kirjalikus lepingus on sätestatud. Sellekohaseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Seega on hageja rikkunud töövõtulepingus kokkulepitud tööde tegemise tähtaega.

Tööde tegemise tähtajaks oli 21. november 2007. a. Sellest ei saa järeldada, et kostja oleks hageja kohustuse rikkumisest sellel kuupäeval teada saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja lepingurikkumisest teada saanud enne 5. veebruari 2008. a, mil kostja sai hagejalt e-kirja, millega hageja teatas allkirjastatud kindlustuspoliisi saatmisest ja sideliinide lahtiühendamise vajadusest. Kostja esitas leppetrahvi nõude 17. märtsil 2008. a. Asjaolu, et kostja ei ole varem hagejalt nõudnud lepinguliste kohustuste täitmist, ei võta kostjalt ära õigust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist poolteist kuud pärast lepingu rikkumise avastamist. Sellist kostja käitumist ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on hinnanud valesti tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Pooltel oli suuline kokkulepe töövõtulepingu täitmise tähtpäeva muutmise kohta. Samuti on kostja oma tegudega kinnitanud nõustumist töövõtulepingu täitmise tähtaja muutmisega. Leppetrahvi nõudmine olukorras, kus kostja hagejale 21. novembrist 2007. a kuni 17. märtsini 2008. a ühtegi pretensiooni ei esitanud, on ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti nõuetekohaselt. Kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna lubas hagejal pikema aja vältel uskuda, et ta leppetrahvi nõuet ei esita. Samuti on kostja käitumine vastuoluline ja seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei nõudnud leppetrahvi mõistliku aja jooksul. Õige ei ole kostja väide, et ta sai lepingurikkumisest teada alles 5. veebruaril 2008. a, kostja oli pidevalt kursis töövõtulepingu täitmisega.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kirjaliku lepinguga võttis hageja endale kohustuse teha tellitud tööd 21. novembriks 2007. a, hageja aga tegi töö 29. veebruariks 2008. a. Samuti tuvastas maakohus, et hageja viivitus tööde alustamisega ei olnud tingitud kostjapoolsest lepingurikkumisest ja et tööde tegemise tähtaja osas ei olnud pooled lepingut muutnud. Hageja viide VÕS §-le 76 lg-le 4 on asjakohatu, kuna küsimus ei ole mittetäieliku täitmise vastuvõtmises. Kokkulepitud töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust nõuda kokkulepitud leppetrahvi töö tegemise tähtaja rikkumise eest. Seda, et täitmisega viivitamine ei toonud kreeditorile kaasa kahju, peab tõendama isik, kes sellele asjaolule tugineb.

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 159 lg-t 2, jättes selle sätte tõlgendamisel arvestamata VÕS §-dega 6 ja 7. Kohtud ei ole mõistliku aja määramisel arvestanud kõikide teadaolevate asjaoludega ja poolte käitumisega. Kohtud on valesti leidnud, et kostja sai lepingurikkumisest teada 5. veebruaril 2008. a. Kui algselt oli kokku lepitud tööde üleandmine 21. novembriks 2007. a, siis pidi kostja alates sellest kuupäevast olema lepingurikkumisest teadlik. Olukorras, kus kostja 21. novembrist 2007. a kuni 17. märtsini 2008. a, sh töö vastuvõtmisel, ei esitanud hagejale ühtegi pretensiooni töö kohta, ei ole leppetrahvi nõudmine kooskõlas hea usu põhimõttega. Tegelikult oli pooltel suuline kokkulepe täitmise tähtpäeva edasilükkamise kohta. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja varem lepingurikkumisele ei tuginenud. Kostja käitumine viis olukorrani, kus hagejal ei olnud võimalik vältida negatiivsete tagajärgede saabumist. Kui kostja oleks 21. novembril 2007. a hagejat teavitanud, et ta plaanib nõuda leppetrahvi, oleks hageja tööd varem teinud.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele tähtaegselt vastanud.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

10. Asjas on tuvastatud, et hageja pidi töövõtulepingu kohaselt tööd kostjale üle andma 21. novembril 2007. a, hageja andis tööd üle 29. veebruaril 2008. a ja kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 17. märtsil 2008. a. Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult leidnud, et kostja ei saanud lepingurikkumisest teada enne 5. veebruarit 2008. a. Olukorras, kus lepingurikkumine seisneb töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta. Seega praeguses asjas pidi kostja hageja lepingurikkumisest eelduslikult teada saama hiljemalt 21. novembril 2007. a.

11. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas leppetrahvi nõudmisest teatamine 17. märtsil 2008. a on toimunud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, seejuures ka töövõtulepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige täitmise tähtaja pikkust, samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda.

12. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

13. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu