RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsus ja lõpetada väärteomenetlus AS Wõro Kommerts suhtes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

1. 30. septembril 2006 koostas Konkurentsiamet AS-i Wõro Kommerts suhtes väärteoprotokolli seoses järgmise teoga.
26. oktoobril 2006 esitas AS-i Wõro Kommerts lepinguline esindaja konkurentsiseaduse (KonkS) § 19 lg 1 p 2 alusel Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt omandas AS Wõro Kommerts 22. septembril 2006 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu alusel 50,535% AS O aktsiatest. Selle tehingu tulemusel sai AS Wõro Kommerts AS O üle valitseva mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses.
Konkurentsiseaduse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne koondumise jõustumist, arvestades KonkS §-des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist. Seega tuleb kontrollimisele kuuluvast koondumisest Konkurentsiametile teatada enne seda, kui ettevõtja omandab teise ettevõtja aktsiaid sellises mahus, mis võimaldab tal oluliselt mõjutada juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid.
22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügileping ei sisaldanud jõustamist edasilükkavaid tingimusi, s.t Konkurentsiametilt koondumisloa saamist, ning koondumine jõustati aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamisega. Konkurentsiseaduse § 25 lg 1 kohaselt oleks koondumisest tulnud teatada enne aktsiate üleandmist. Seega jõustas AS Wõro Kommerts KonkS § 27 lg 6 nõudeid eirates kontrollimisele kuuluva koondumise enne, kui tehti koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt KonkS § 27 lg-le 5. Aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastas AS Wõro Kommerts seadusliku esindajana K. K.

2. Konkurentsiameti 29. detsembri 2006. a otsusega karistati AS-i Wõro Kommerts eelmises punktis kirjeldatud teo eest KonkS § 73⁶ lg 2 (enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) järgi rahatrahviga 250 000 krooni.
Muu hulgas märgiti kohtuvälise menetleja otsuses, et AS-i Wõro Kommerts tegevus realiseerus tema juhatuse liikme K. K. tegevuse kaudu. 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu, mille punkti 5.1 kohaselt anti 11 623 AS O aktsia omandiõigus üle AS-ile Wõro Kommerts, kirjutas ostja nimel alla K. K. Lepingut allkirjastades tegutses K. K. AS Wõro Kommerts huvides, jõustades koondumise enne Konkurentsiametilt selleks loa saamist. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et aktsiate üleminekut AS-ile Wõro Kommerts kinnitab Eesti väärtpaberite keskregistri 25. septembri 2006. a väljavõte.

3. Konkurentsiameti otsuse peale esitas maakohtule kaebuse AS Wõro Kommerts kaitsja Helina Luksepp, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsusega tühistati Konkurentsiameti otsus AS-ile Wõro Kommerts karistuse kohaldamise osas ning menetlusalust isikut karistati KonkS § 73⁶ lg 2 (enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) järgi rahatrahviga 50 000 krooni. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Vastavalt KonkS § 25 lg 1 p-le 2 teatatakse Konkurentsiametile koondumisest enne selle jõustumist ning pärast valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist. Seega pidi AS Wõro Kommerts kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatama Konkurentsiametile enne seda, kui ta omandas AS-i O aktsiaid sellises mahus, mis võimaldas oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid. Konkurentsiseaduse § 27 lg 6 kohaselt ei või koondumist, mis kuulub kontrollimisele vastavalt KonkS §-le 21, jõustada enne, kui on tehtud Konkurentsiameti koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt KonkS § 27 lg-le 5. Väärteoasjas ei esine KonkS § 27 lg-s 5 sätestatud aluseid. 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu punktis 5.1 kinnitasid müüja ja ostja, et nad on lepinguobjekti omandi üleandmises kokku leppinud. Lepinguobjekti omandi üleminek müüjalt ostjale loeti toimunuks lepingu allkirjastamisega. Lepingu punkt 5.2 sätestas, et lepinguobjekti üleminek aktsiaseltsi suhtes loetakse toimunuks aktsiaraamatus muudatuse tegemisest. Eesti väärtpaberite keskregistri väljatrükiga on tõendatud, et AS Wõro Kommerts kanti aktsionärina AS-i O aktsiaraamatusse 11 623 aktsia omanikuna juba 25. septembril 2006 kell 08.00. AS Wõro Kommerts esitas koondumise teate Konkurentsiametile alles 26. oktoobril 2006. Seega rikkus AS Wõro Kommerts KonkS § 25 lg-t 1, kuna teatas kontrollimisele kuuluvast koondumisest Konkurentsiametile pärast koondumise jõustumist. Ühtlasi eiras AS Wõro Kommerts KonkS § 27 lg-t 6, kuna jõustas koondumise, mis kuulus vastavalt KonkS §-le 21 kontrollimisele, enne kui tehti koondumist lubav otsus. Konkurentsiseaduse § 27 lg 6 kohaselt oli AS-il Wõro Kommerts keelatud võtta aktsiaid vastu enne Konkurentsiameti poolt koondumist lubava otsuse tegemist. Kohus nõustus kaitsja seisukohaga, et konkurentsiseaduses puudub säte, mis kohustaks aktsiate ostu-müügilepingusse lisama aktsiate üleminekut edasilükkava tingimusena Konkurentsiametilt koondumiseks loa saamist. Kuid konkreetses olukorras, kus aktsiate müüja ja ostja vahel ei olnud eelnevat kokkulepet aktsiate ostu-müügi kohta, mida saanuks enne koondumise jõustumist Konkurentsiametile esitada, olnuks edasilükkava tingimuse abil olnud võimalik vältida olukorda, kus koondumise teade jäeti tähtaegselt esitamata.

4.2 Nähtuvalt 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingust allkirjastas selle AS-i Wõro Kommerts nimel juhatuse liige K. K.. Lepingut sõlmides tegutses K. K. AS-i Wõro Kommerts huvides ning tema pidi lepingut sõlmides arvestama ka konkurentsiseaduse sätetega ning korraldama aktsiate ostmise selliselt, et oleks täidetud KonkS § 25 lg 1 p 2 nõuded. Konkurentsiameti tähtaegne teavitamine koondumisest olnuks antud situatsioonis võimalik selliselt, et lepingu objekt (AS-i O aktsiad) läinuksid ostjale üle mitte lepingu allkirjastamisega, vaid lepingusse sisse toodud edasilükkava tingimuse kohaselt siis, kui Konkurentsiamet on andnud koondumiseks loa.

5. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja H. Luksepp, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja AS Wõro Kommerts suhtes väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt.

5.1 Väärteo kirjeldusest on raske aru saada, millist tegu AS-ile Wõro Kommerts süüteona ette heidetakse ja milline olnuks seaduspärane käitumine. Kohtuvälise menetleja otsuse pinnalt järeldas menetlusalune isik, et teda karistati koondumise jõustamise eest. Maakohus on aga AS-ile Wõro Kommerts etteheidetava teona kirjeldanud seda, et ettevõtja ei teavitanud Konkurentsiametit koondumisest seaduses ettenähtud ajal. Seega on kohtuväline menetleja ja kohus karistanud menetlusalust isikut erinevate tegude eest.

5.2 Vaidlust ei ole sellest, et AS Wõro Kommerts poolt AS-i O aktsiate ostmine on käsitatav koondumisena, mis kuulub Konkurentsiameti poolt kontrollimisele. Samas on kohtuväline menetleja ja maakohus ekslikult samastanud koondumise ja koondumise jõustamise mõisted. Kassaator on seisukohal, et lähtudes KonkS § 25 lg 1 p-st 2 tuleb koondumisteade Konkurentsiametile esitada pärast koondumist, kuid enne koondumise jõustamist. Kuna aktsiate omandiõiguse üleminek ei mõjuta iseenesest äriühingu tegevust, ei saa seda vaadelda ka koondumise jõustamisena. Seisukoht, et 22. septembri 2006. a lepingu sõlmimine on käsitatav koondumise jõustamisena on vastuolus Konkurentsiameti 27. novembri 2006. a otsusega, millega anti luba AS-i Wõro Kommerts ja AS-i O koondumiseks lisatingimusega, et koondumist ei või jõustada enne kohtuotsuse jõustumist AS O vähemusaktsionäri algatatud tsiviilasjas. Seega on Konkurentsiamet haldusmenetluses keelanud tingimuslikult jõustada koondumist, mis sama ameti tehtud väärteootsuse kohaselt on juba jõustatud.

5.3 Kassaatori hinnangul ei ole konkurentsiseaduse koondumise kontrolli regulatsioonist võimalik üheselt aru saada. AS-il Wõro Kommerts ei olnud võimalik mõista, et 22. septembri 2006. a aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimine tähendas koondumise jõustamist. Menetlusalune isik tegutses vältimatus keelueksimuses, mistõttu on tema süü KarS § 39 lg 1 alusel välistatud.

6. Kassatsioonivastuses taotleb Konkurentsiamet, et Riigikohus jätaks maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Taotlust põhistatakse järgnevalt.

6.1 Põhjendamatu on kassaatori väide, et menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumise sisu ei ole arusaadav. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on AS-i Wõro Kommerts karistanud koondumisest tähtajaks teatamata jätmise eest. Väide, et karistus on määratud üksnes koondumise jõustamise eest, on väär.

6.2 Kassatsioonivastuses leitakse, et AS Wõro Kommerts keelueksimus oli välditav, kuna ettevõtja on kohustatud järgima kõiki tema tegevusvaldkonda reguleerivaid seadusi, samuti nõustas
AS-i Wõro Kommerts vandeadvokaat.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil vaidlesid Konkurentsiameti esindajad kassatsioonile vastu ja leidsid, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole.

8. Menetletavas asjas on KonkS § 73⁶ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud juriidilist isikut AS-i Wõro Kommerts. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 - RT III 2004, 24, 263, p 11; 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10; 15. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-22-05 - RT III 2005, 14, 135, p 12; 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06 - RT III 2006, 11, 100, p 5; 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06 - RT III 2006, 13, 125, p 10 ja 7. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-19-07 - RT III 2007, 20, 162.)

9. AS-i Wõro Kommerts suhtes koostatud väärteoprotokollis arvati menetlusalusele isikule süüks Konkurentsiametile koondumisest tähtajaks teatamata jätmine. Tulenevalt KonkS § 73⁶ lg-st 1 (enne 15. märtsi 2007 kehtinud redaktsioonis) sai füüsilise isikuna sellise teo toime panna üksnes juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liige. AS-i Wõro Kommerts suhtes koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, milline aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liige äriühingule süüksarvatava teo - koondumisest tähtajaks teatamata jätmise - juriidilise isiku huvides toime pani. Seoses konkreetse füüsilise isiku käitumisega sisaldab väärteoprotokolli teokirjeldus ühte lauset, mis ütleb, et "müügilepingu on AS Wõro Kommerts seadusliku esindajana alla kirjutanud hr K. K.". Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole selline konstateering aga piisav, võimaldamaks teha järeldust, et K. K. pani vähemalt hooletusest AS-i Wõro Kommerts huvides toime KonkS § 73⁶ järgi kvalifitseeritava väärteo. Ainuüksi aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamise fakt ei anna alust heita isikule ette koondumisest tähtajaks teatamata jätmist juba seetõttu, et aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamine, isegi kui allkirjastamise hetkest läheb ostjale üle aktsiate omandiõigus, ei tähenda veel koondumist KonkS § 19 lg 1 p 2 mõttes. Seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Nimelt sätestab äriseadustiku § 229 lg 4 teine lause, et aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. See tähendab, et isik saab teostada oma aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Äriseadustiku § 233 lg 2 esimene lause näeb ette, et aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-22-06 - RT III 2006, 16, 146, p 10). Seega ei saa KonkS § 19 lg 1 p 2 mõttes koondumisest rääkida enne ettevõtja kandmist aktsionärina Eesti väärtpaberite keskregistris peetavasse aktsiaraamatusse. Aktsiaraamatu kande tegemine eeldab aga aktsiad omandanud isiku sellesisulist taotlust (vt ka Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-24-05 - RT III 2005, 39, 379, p 13). AS-i Wõro Kommerts suhtes koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, et just K. K. oli see isik, kes esitas enne koondumisteate Konkurentsiametile saatmist nõude AS-i Wõro Kommerts kandmiseks aktsionärina AS O aktsiaraamatusse.

10. Käesolevas väärteoasjas on nii kohtuvälise menetleja kui ka maakohtu otsuses võrreldes väärteoprotokolliga täiendavalt avatud seda K. K. käitumist, mille kaudu AS Wõro Kommerts menetlejate hinnangul pani toime KonkS § 73⁶ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et sel viisil väljusid nii kohtuväline menetleja kui ka maakohus lubamatult väärteoprotokolli piiridest.
Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.

11. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.

12. Tulenevalt sellest, et käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 juhindudes Tartu Maakohtu 7. juuni 2007. a otsuse ja lõpetab AS-i Wõro Kommerts suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassatsioonis esitatud väiteid.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg