KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Dmitri Yakushevit karistati 24. novembril 2003. a kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsusega 300-kroonise rahatrahviga selle eest, et ta oli avalikus kohas, "Olympic" kasiinos, joobes ja pani seega toime Alkoholiseaduse (edaspidi AlkS) §-s 70 nimetatud rikkumise.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse D. Yakushevi kaitsja Peeter Ivanjuk, kes taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist.
Kaebuse kohaselt tarbis D. Yakushev alkoholi "Olympic" kasiino puhvetis, millele on väljastatud kehtiv alkoholi jaemüügi luba ja kus puudusid igasugused viited selle kohta, et puhvetist ostetut ei või kohapeal tarbida.
Lisaks märgitakse, et menetlusalusele isikule jäeti tutvustamata tema õigused ning otsusel puudub menetlusaluse isiku allkiri, samuti puudub allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta.

3. Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsusega tühistati osaliselt kohtuvälise menetleja otsus AlkS §-s 70 ettenähtud väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus tunnistas D. Yakushevi süüdi KarS § 262 järgi ja karistas teda 300 krooni suuruse rahatrahviga.
Kohus leidis, et AlkS §-s 70 ette nähtud väärteo eest karistamine on põhjendamatu olukorras, kus kasiino kostitas ise kliente alkoholiga. Seega oli alkoholi tarvitamine avalikus kohas lubatud. Samas selgitas kohus välja, et menetlusalusel isikul tekkis kasiinos konflikt tundmatu isikuga mänguautomaati paigutatud 500 krooni pärast. Kuna D. Yakushev oli tarvitanud alkoholi, ei andnud tulemust sisevalve katse konflikti lahendada. Tunnistajate ütluste kohaselt häiris D. Yakushev valjult lärmates ja ropendades teiste isikute rahu. Sellega pani ta toime KarS §-s 262 nimetatud rikkumise.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse D. Yakushevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Oleg Niæajev, kes palub otsuse tühistada ja D. Yakushevi õigeks mõista.
Kaebuses leitakse, et kohtuotsusest ei selgu, kelle rahu D. Yakushev rikkus ning väidetakse, et ta kaitses ainult oma omandit - rahaautomaati paigutatud 500 krooni. Samuti leitakse, et kohus ei ole piisavalt motiveerinud D. Yakushevi karistamist KarS § 262 alusel.
Riigikohtu istungil jäi kaitsja esitatud kassatsioonkaebuse juurde ja taotles ühtlasi kaitsjatasu hüvitamist 5900 krooni ulatuses.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et Tallinna Linnakohtu otsusest ei selgu, kelle rahu D. Yakushev häiris. Kohtuotsuse kohaselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et D. Yakushev, olles joobes, lärmas ja ropendas avalikus kohas, rikkudes teiste isikute rahu. Kuna sündmus leidis aset avalikus kohas - kasiinos, on isikute ringiks, kelle rahu rikuti, teised kasiinos viibinud isikud. Avaliku koha mõiste eeldab seda, et koht on avatud laiale isikuteringile, mistõttu ei ole vastava rikkumise puhul nõutav nende isikute identifitseerimine, kelle rahu rikuti. Rikkumist ei vabanda asjaolu, et D. Yakushevil oli vaidlus teise kasiinokülastajaga selle suhtes, kelle raha mänguautomaadis on.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab aga, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme, mistõttu tuleb Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ja asjas menetlus lõpetada.
Käesolevas asjas on kohaldatud kiirmenetlust. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. Sama seadustiku § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. Toimikus oleval ülekuulamisprotokollil (lk 12, 13) menetlusaluse isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta puudub. Seetõttu oleks vastavalt VTMS § 55 lg 3 p-le 1 tulnud kohaldada üldmenetlust. Vastavale rikkumisele on juhitud tähelepanu Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses, kuid linnakohtu otsuses ei ole selle väite suhtes seisukohta võetud. Sellega rikuti VTMS § 133 p-s 6 sätestatut, mille kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust.

7. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 2 alusel loeb Riigikohus oluliseks menetlusnormi rikkumiseks seda, et linnakohus karistas menetlusalust isikut rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks pandud.
Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni.
Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Antud juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et "isik viibis avalikus kohas alkoholi joobes, sellega rikkus Alkoholiseaduse § 70 sätteid". Linnakohus leidis, et menetlusalune isik ei ole tegu toime pannud. Seega oleks kohus pidanud asjas menetluse lõpetama.
Lähtudes eelnevast ja tuginedes VTMS §-le 175 ja § 174 p-le 4 tühistab Riigikohus Tallinna Linnakohtu 22. jaanuari 2003. a otsuse väärteoasjas nr 4-3043/02 ja lõpetab asjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 23 alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Põhjendatuse hindamisel tuleb võtta arvesse väärteoasja iseloomu. Riigikohus leiab, et tegemist ei ole komplitseeritud ega mahuka vaidlusega. See väljendub muuhulgas kohtuistungite mahus, mis kestsid kokku kaks tundi, samuti mõistetud karistuse suuruses, mis oli 300 krooni. Sellest tulenevalt leiab Riigikohus, et põhjendatud on kaitsjatasu väljamõistmine osaliselt, s.o 3000 krooni ulatuses.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi