RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

1. Ida Politseiprefektuuri 12. märtsi 2009. a otsusega karistati Riina Ivanovat korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 26³ järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni selle eest, et tema, olles Kohtla-Järve aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, oli ajavahemikus 30. novembrist 2005 kuni 29. detsembrini 2008 OÜ F juhatuse liige ja osanik. Väärteootsuse kohaselt rikkus R. Ivanova sellega KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keeldu olla äriühingu juht- või järelvalveorgani liige.

2. R. Ivanova esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusalune isik märkis, et aselinnapeana ei ole ta ametiisik KVS § 4 lg 1 tähenduses, sest tal puudub KVS § 3 lg-s 2 sätestatud ametiseisund. Aselinnapeana ja ühtlasi linnavalitsuse liikmena on ta ametiisik hoopis KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses. Korruptsioonivastase seaduse § 20 lg 1 kohaselt ei reguleerita KVS § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiiranguid KVS §-s 19, vaid need on sätestatud eriseadustes.

3. Viru Maakohtu 14. augusti 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus nõustus menetlusaluse isikuga selles, et linnavalitsuse liikmele kui ametiisikule KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses ei laiene KVS § 20 lg-st 1 lähtudes KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud tegevuskeeld. See aga ei tähenda, et KVS § 19 lg-s 2 sätestatud keeld ei laiene abilinnapeale kui linnavalitsuse liikmele. Linnavalitsuse liikmena oli menetlusalusel isikul KVS § 3 lg-s 2 kirjeldatud ametiseisund: õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Õiguspädevus, mille andis talle linnavalitsuse liikmeks olemine, ei ole lahutatav tema kui aselinnapea õiguspädevusest, sest nimelt linnavalitsuse liikmena oli ta kinnitatud aselinnapeaks. Sellest tulenevalt oli R. Ivanova kui aselinnapea ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes, mistõttu tema suhtes kehtis KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud tegevuskeeld. Tema kui aselinnapea suhtes puudub alus KVS § 20 lg 1 kohaldamiseks.
Ühtlasi leidis kohus, et R. Ivanova pani KVS §-s 26³ sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastavat asjaolu, arvates, et linnavalitsuse liikmena ei kehti talle kui abilinnapeale KVS § 19 lg 2 p-s 2 toodud tegevuskeeld. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda aga ette nägema.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Ivanova kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Ivanova karistamises KVS § 26³ järgi ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kassatsiooni põhjendused on järgmised.

4.1 Kassaator on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes KVS § 4 lg 1 ja jätnud kohaldamata KVS § 20 lg 1. R. Ivanova on aselinnapeana ja linnavalitsuse liikmena ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15, mitte KVS § 4 lg 1 tähenduses. Seega kehtib tema suhtes KVS § 20 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt ei reguleerita KVS § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiiranguid KVS §-ga 19. Eelnimetatud põhjusel ei saa R Ivanovat KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keelu rikkumise eest KVS § 26³ järgi karistada, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ühtlasi juhib kassaator Riigikohtu tähelepanu sellele, et R. Ivanovale väärteoprotokollis etteheidetud ettevõtluskeelu rikkumine seisneb selles, et ta on aselinnapeana töötamise ajal olnud OÜ F juhatuse liige ja osanik. Korruptsioonikahtlast suhet, tegevust ega tulu saamist ei ole R. Ivanovale ette heidetud. Ka maakohus on tuvastanud, et OÜ-l F puudus õigussuhe Kohtla-Järve linnavalitsusega ja nende vahel ei ole kunagi toimunud ühtegi tehingut.

4.2 Maakohus ei ole hinnanud väärteomenetluse lõpetamise võimalikkust VTMS § 30 sätestatud alustel. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et R. Ivanova on 28. detsembril 2008 astunud OÜ F juhatusest välja, välistamaks avaliku võimu kandjale tekkida võivat kahju.

5. Kassatsioonile esitas vastuse kohtuväline menetleja, kes leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 20. veebruaril 2004 kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse Linnaarenguteenistuse põhimäärusest nähtub, et Kohtla-Järve aselinnapeal linnaarenguküsimustes on KVS § 3 lg-s 2 sätestatud õiguspädevus, millest saab järeldada, et ta on ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes.

6. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalust isikut KVS § 26³ järgi karistatud selle eest, et tema, olles Kohtla-Järve aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, oli ajavahemikul 30. novembrist 2005 kuni 29. detsembrini 2008 OÜ F juhatuse liige ja osanik, rikkudes sellega KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keeldu olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. R. Ivanova kaitsja on kassatsioonis leidnud, et R. Ivanovat ei saa käsitada ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes, vaid tulenevalt asjaolust, et R. Ivanova on Kohtla-Järve aselinnapeana linnavalitsuse liige, on ta ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses. Maakohus on seevastu asunud seisukohale, et R. Ivanova oli küll linnavalitsuse liige, kuid samal ajal oli ta ka abilinnapea, kellel oli KVS § 3 lg-s 2 sätestatud ametiseisund, mistõttu tuleb teda käsitada ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes.

7. Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 kohaselt on KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Eelnevast nähtub, et KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist R. Ivanovale ette heidetakse, laieneb üksnes KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutele. Seetõttu on käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks, kas R. Ivanova oli Kohtla-Järve aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1 tähenduses või sama sätte 2. lõike 15. punkti tähenduses.

7.1 Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 kohaselt on ametiisik KVS § 3 lg-s 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisund on KVS § 3 lg-st 2 lähtudes ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 15 sätestab, et ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse tähenduses on ka vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed. Kriminaalkolleegiumi hinnangul nähtub korruptsioonivastase seaduse neljanda paragrahvi ülesehitusest, et 2. lõike p-des 1-28 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ametikohast ja nende puhul ei ole enam vajalik tuvastada ametiseisundit KVS § 3 lg 2 mõttes.

7.2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla- või linnavalitsuse koosseisu vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed. Valla- või linnavalitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse KOKS § 28 lg-st 2 tulenevalt valla või linna põhimääruses. Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. mai 2000. a määrusega nr 18 kinnitatud Kohtla-Järve linna põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt kuuluvad linnavalitsusse linnapea ja linnavalitsuse liikmed. Sama sätte teise lõike järgi esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. Kohtla-Järve linna põhimääruse § 20 lg 1 p 37 sätestab, et linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavalitsuse liikmete kinnitamine. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. novembri 2005. a otsusest nr 7 nähtub, et Kohtla-Järve Linnavolikogu kinnitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätete ja Kohtla-Järve linna põhimääruse § 38 lg 2 alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu 23. novembri 2005. a otsusega nr 2 valitud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi ettepanekut arvestades linnavalitsuse arvuliseks koosseisuks viis liiget, s.o linnapea ja neli aselinnapead. Sama päeva otsusega nr 8 kinnitas Kohtla-Järve Linnavolikogu ametisse neli aselinnapead, sh Riina Ivanova (tl 28). Eelnevast järeldub, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. novembri 2005. a otsustega nr 7 ja 8 moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid linnapea ja neli aselinnapead. Seega oli R. Ivanova aselinnapeana linnavalitsuse liige ja sellest tulenevalt ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses, mitte aga sama paragrahvi esimese lõike mõttes.

7.3 KVS § 20 lg 1 kohaselt ei reguleerita  KVS § 4 lõike 2 punktides 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiiranguid sama seaduse paragrahvis 19, vaid need on sätestatud Eesti  Vabariigi põhiseaduse paragrahvides 63 ja 84 ning Riigikogu,  Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri, Riigikontrolli, Eesti Panga,  prokuratuuri, kaitseväe, kohtunike, politsei,  notariaadi, kohtutäiturite ning kohaliku omavalitsuse tegevust  käsitlevates seadustes, samuti muudes õigusaktides, mis eraldi  käsitlevad nende kategooriate ametiisikute ametiseisundit, õigusi  ja kohustusi.

7.4 Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev piirang ei kehtinud R. Ivanova suhtes ja teda ei saa selle rikkumise eest KVS § 26³ järgi karistada. Nimetatud põhjusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 14. augusti 2009. a otsuse R. Ivanova karistamises KVS § 26³ järgi ja lõpetab väärteomenetluse teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kassatsioon tuleb rahuldada.

8. Kassatsioonis on kaitsja esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas taotles kassaator kaitsja tasu hüvitamist 7200 krooni ulatuses. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-104-09, p 15). Kolleegiumi hinnangul vastab kassaatori poolt taotletav tasu väärteoasja mahule ja keerukusele, mistõttu tuleb kassaatori taotlus hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu 7200 krooni rahuldada.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg